Sotsialism tuleb tagasi

2015 aastal, kui kusagilt keegi imes välja teema ja pani sellele nimeks OÜtamine, kirjutasin loo „Miks on Luisa Värki OÜ tähtis“ siinsamas Äripäevas. Aastad on mööda läinud ja ennäe, jällegi on sama teema diivani alt üles korjatud ja seda võimendama hakatud. Keegi kuskil ei saa ikka magada ja üritab teistele selgeks teha, et ettevõtjad on pätid, sest maksavad enesele dividende, mitte palka. Kahjuks on ka majandusleht ise seda teed läinud, et unustab ära majanduse toimimise ja rikkuse loomise põhitõed. Nii nagu valitsus oma ministeeriumide kaudu, kes peaks seisma turumajanduse ja rikkuse kasvu eest, seda oma „tasuta“ narratiiviga hoopiski lämmatab ja ettevõtluse suretamisega tegeleb.

Dividendide maksustamise mõte palgaga võrdselt sotsiaalmaksuga tundub väga kummastav. Järsku unustame nagu ära, et ettevõtja eesmärk on kasumit teenida ja sellega oma elujärge kvaliteetseks muuta. Kogu selle tegevuse juures loob ta töökohti ja lisaväärtusi, mille pealt makstakse igasuguseid makse, aktsiisidest ja käibemaksust alates tulu- ja sotsiaalmaksuni välja. See on ju see raha, mille najal riik suudab eksisteerida.

Milleks üldse ettevõtjaks?

Miks me peaksime edaspidi üldse vaevuma, läheks õige kohe palgatööle. Seda, muide, propageeris ka maksuamet mõni aeg tagasi, avaldades ülevaate „Mis on ettevõtja riskid võrreldes palgatöötajaga“. Seal toodi välja selliseid argumente nagu: muretseb ise töövahendid (seadmed, side, kontor, arvuti), hoolitseb ise oma töövoo hoidmise eest, saab tasu ainult kvaliteetse töö eest ja parandab vead üldjuhul oma vahendite arvel, annab ja tagab tööle garantii, koolitab ja sertifitseerib end ise, hoolitseb ise raamatupidamise ja personali eest, katab ise tööseisaku kulud, nt kui projekt peatatakse, katab ise puhkusetasu ja haiguspäevade kulud, maksab ise oma hüvede eest, ei saa koondamistasu ega oma muid töötaja õigusi.

See mõjus väga hea hoiatusena – ära üldse mõtlegi ettevõtjaks hakata! Palgatöötaja elu on ju tükkmaad lahedam. Ja kindlasti on, eriti riigiametites, kus oma töö tulemuste või tegemata jätmise eest saad halvemal juhul kopsaka hüvitisega vabaks. Samas loodus on alati tasakaalus. Miks ei propageeri riik siis ettevõtjaks olemist?

Millised on näiteks palgatöötaja riskid, oleks vaja ka siia kõrvale tuua. Mõni neist: investeerib kahjulikult oma kõige kallimat vara – aega (aastane tootlus vaid 0–4% olenevalt palgatõusust), suur oht kaotada oma sissetulek igal ajahetkel, ei ole vaba oma otsustes, puhkab vaid 28 päeva aastas, puuduvad isiklikud töövahendid, peab tegema etteantud töövoogu (mida ta ei salli tegelikult), palga suurus on alati veidi väiksem, kui äraelamiseks piisav oleks, ei suuda end ise koolitada, võib surra enne, kui tasuta eriarsti juurde jõuab. Tõelised hüved – olla iseenda peremees ja majanduslikult vaba – puuduvad. 

Ettevõtja karistamine

Ja nüüd oleme siis uuesti tõdemas, et ettevõtjaks olemist on vaja ikkagi karistada. Ei ole vaja tahta, et keegi sooviks midagi teha, ja pealekauba, raha kasvab ju puu otsas või saab seda seina seest või trükikojast. Majanduskasvu tekitab tulu ümberjagamine. Kes rohkem ka palka saab, seda peab tema püüdlikuse eest karistama. Hoidku jumal, kui ettevõtja omale kasumit teenib, sellele peab kohe malakaga lajatama.

Keerame kogu kaasaegse kapitalistliku majandusteooria pea peale sellise rumaluse propageerimisega. Kuni sinnani välja, et meil ongi riigikapitalism ja kõik inimesed ongi selle süsteemi palgatöötajad. Paljud asjad on väga odavad ja osa on lausa tasuta. Oot, kas siis ongi kapitalism? Tundub kuidagi tuttav, kas me mitte pole seal ajas juba elanud, kus kõiki inimesi kutsuti trollijuhiks õppima ja töötama? Huvitav, et kapitalismiga ei olnud sellel ajal küll miskit pistmist, kui sotsialism just turumajanduse üks erijuhus pole.

Ma ei küsi, kas riik maksab siis äririski kinni vastutasuks dividendi sotsmaksustamisele. Või garanteerib dividendimaksed, kui kassa tühi on. Või pankroti korral miinimumdividendid, nagu üks mu tuttav ettevõtja fantaseeris.

Huvitav on ka see, et osa ettevõtjaid sellise mõttega kaasa tuleb. Jaan Puusaagi idee piirata laega sotsiaalmaksu dividendilt või üldse vabatahtlikult seda maksta on neist kõige tagasihoidlikum. „Minu arvates võiks kehtestada näiteks sotsiaalmaksule ühelt poolt lae ja teiselt poolt kehtestada sotsiaalmaksu ka dividendidele,” selgitab kinnisvarafirma Eften Kinnisvara juht Viljar Arakas.

Võiks ju lõpuks aru saada, et dividend on juba praegu peaaegu et 27% ettevõtte tulumaksuga maksustatud. See ei ole maksuvaba tulu. See on maksustatud preemia ettevõtja eduka tegevuse eest.