Kapitalil on kodumaa, eelista eestimaist

Kodumaiste toodete ja teenuste suurem tarbimine tähendab, et seda rohkem raha on ettevõtetel maksta paremaid palkasid, kõrgemast maksulaekumisest kasvaksid meie pensionid ja muud toetused. Me tarbijana saame niimoodi olulisel määral mõjutada ja kaasa aidata meie majanduse ja heaolu kasvule. Meil kõigil on võimalik anda oma panus meie sissetulekute ja jõukuse kasvu, aga kui tihti me sellele üldse mõtleme ja niimoodi ka enda kulutamisharjumusi suuname?

“Eesti unistus” on kodulaen Skandinaavia pangast, muretseda eelarve piire kompav sõiduvahend, uusimaid tehnoloogiavidinaid ja välismaa brändirõivaid, nautida trendikas restoranis Austraalia veisefileed ja mekkida kõrvale mõne päikselisema riigi veini, kogu selle tarbimishulluse eest tihti veel taaskord Skandinaavia pankadele intresse makstes. Ja siis imestada, miks meil palgad väikesed on.

Selline käitumine ongi aga just probleem, mitte lahendus. See ongi põhjus, miks me elatustase on tõusnud küll kiirelt, aga mitte päris nii kiirelt kui võiks kasvada. Oma palgast saadame vägagi olulise osa teiste riikide töötajate palkadeks, teiste riikide ettevõtjate ja investorite kasumiteks, teiste riikide maksudeks ja pensionifondide kaudu nende riikide pensionäridele ning seda tihti suure heameelega. Me küüditame ise vabatahtlikult ära enda raha, mis võiks tõsta meie elatustaset, palku ja pensioneid! See on väga suur probleem.

Jätame raha kodumaale

Jõukat ühiskonda ei ehita üles enda kuuteenistust esimese 2-3 nädalaga välismaale igaveseks komandeeringusse saates. Isikliku eelarve planeerimisel on üheksakümnendate mentaliteet visa kaduma: igaüks enda eest, ostame head-paremat, mis välismaailmal on pakkuda, vähemalt esimesed paar nädalat kuust olid mul toredad. Muutunud on ainult see, et nüüd maksame selle peo eest välismaalastele ka intresse. Jabur ju. Ega üheksakümnendatel ei olnudki korralikku kodumaist toodangut saada, praegu on pilt oluliselt teine. Loodetavasti jõuavad ka tarbimisharjumused järgi. On seda välismaist juba proovitud küll.

Eesti toodete ja teenuste eelistamine välismaiste arvelt võiks kasvada, lausa au sisse tõusta. Nii on kõikides jõukates küpsetes riikides – USAs, Prantsusmaal, Saksamaal –, kus teadlikult eelistatakse kohalikke tootjaid ja ollakse uhked selle üle. Tänu sellele on nende ettevõtetel ka tugev kliendibaas olemas, et edukalt välismaale laieneda ja sealt veelgi rohkem jõukust koju tuua.

Kui me eelistaks rohkem kodumaiseid tooteid, oleks pakkumist rohkem, konkurentsi rohkem, töökohti rohkem, kvaliteet tõuseks, hinnad tuleks alla ja need oleks ka välismaal konkurentsivõimelisemad. Praegu ongi seis selline, et kui isegi koduturg meie tooteid ei eelista, siis on ettevõtetel ka väga raske välismaal edu saavutada. Väiksemate kohtade ettevõtete tooteid eelistades on ka võimalik anda enda väike rahaline panus regionaalarengusse, toetada töökohtade loomist külades ja väiksemates linnades.

Vahel võib ka üle maksta

Tõsi, paljusid tooteid ei olegi kodumaisena saada, näiteks autosid, bensiini, tehnoloogiavidinaid, mõistlikus hinnaklassis riideid. Siinkohal on lahenduseks mitte premeerida välismaa ettevõtteid hea brändingu, turunduse ja müügitöö eest suurte summadega, vaid ostes neid tooteid mõistlikus kuluefektiivses hinnaklassis ja leida sarnaseid kodumaiseid asendustooteid. Näiteks välismaise veini asemel valmistatakse meil huvitavaid siidreid, autole on lühematel distantsidel hooajal asenduseks kodumaine (elektri)ratas. Välismaise suurettevõtte toote eest üle maksmise asemel võib järgmine kord kaaluda mõistliku hinnaga alternatiivi soetamist. Mõne enda jaoks ägeda kohaliku ettevõtte toote eest võib aeg-ajalt natuke ka üle maksta.

Rootsi pankade kohalike filiaalide probleemi võib ka teistele kodumaistele välisomanduses ettevõtetele üle kanda: kasumid lähevad välja, igasuguste laenude ja tasude kaudu viiakse raha välja, börsiettevõtete puhul saavad jõukamaks teiste riikide pensionärid, samuti teiste riikide ettevõtjad ja investorid, kelle puhul on väike tõenäosus, et nad seda raha Eestisse edasi investeerivad. Tasub oste sooritades kaaluda ühe faktorina ka ettevõtte päritolu. Eelistades kohaliku kapitali käes olevaid ettevõtteid jääb suurem osa kasumitest siinsesse majandusse ja kohalikud ettevõtjad ja investorid saavad edaspidi veelgi rohkem kohalikku majandusse investeerida. Kui valida näiteks Soome kapitalil põhineva töötajaid kiusava Rakvere lihatööstuse ja mõne kohaliku ettevõtja valduses oleva lihatööstuse toodete vahel, siis omanike kodumaa on ikkagi üks argumente.

Rohkem omanikke, rohkem kasusaajaid

Omanike struktuuri puhul tasub ka eristada, kui lai on omanikering. Ühe omaniku või kitsa omanikeringi valduses oleva ettevõtte puhul saavad sellest suuremat kasu vähesed inimesed. Eestis palju börsiettevõtteid ei ole, aga näiteks jaekettidest Selverit ja laevaliikluses Tallinkit eelistades võidavad sellest lisaks ettevõtjatele ja tuhandetele investoritele ka üle saja tuhande siinse pensionikoguja. Coopi puhul võidavad sellest ettevõtte ligi 80 000 osanikku. Samuti on Eestis sadade investorite poolt ühisrahastatud juba paarkümmend ettevõtet, mille tooteid ja teenuseid ostes toetad lisaks ägedate uute ettevõtete arengule ka kohaliku varase staadiumi investeeringute maailma arengut.

Eelistades Eestimaist annad oma panuse meie ühiskonna jõukuse kasvuks, palkade, pensionide ja toetuste tõusuks, ettevõtluse arenguks. Kapitalil on kodumaa, eestimaalaste omanduses ettevõtete kliendiks olemise puhul jääb suurem osa kasumitest siinsesse majandusse nii maksude kui investeeringute kujul. Mida laiapõhjalisem omanikering, seda suurem osa ühiskonnast võidab ja ühisrahastatud ettevõtete puhul areneb väikeettevõtlus ja paranevad rahastustingimused. Eelista eestimaist!

Allikas: Rahaasjad.ee