Idufirmad on rohkem väärt kui Tallinna börs

Taxify paugutas ennast neljanda Eesti või Eestiga seotud start-up'ina ükssarve staatusesse Skype’i, Playtechi ja TransferWise’i järel, kui kaasas Daimlerilt ja teistelt investoritelt 175 miljonit USA dollarit. Võimas! Kindlasti suur võit kogu Taxify meeskonnale, aga samamoodi ka Eesti uue põlvkonna ettevõtjatele ja start-up'i kogukonnale, sellega paranesid teiste idude laienemisvõimalused välismaale ja finantseerimisvõimalused. Eesti kui bränd tehnoloogiamaailmas tugevnes veelgi.

Näiteks kui lätlaselt küsitakse Silicon Valleys, kus ta kodumaa asub, siis ta ütleb: Eesti kõrval. Ja teatakse! Suur võit oli see Taxify töötajatele, kelle osaluste ja optsioonide väärtus kasvas. Selle raha eest saab ka päris palju palka maksta, mis võib uue laienemisvooruga palgasurvet veelgi juurde lisada kogu siinsele IT turule. Samuti oli see suur võit otseselt ka Taxify investoritele ja kaudselt iduinvestoritele Eestis laiemalt.

Lisaks Taxify ja teiste suuremate edulugude investorite tootlusele huvitaks laiemat publikut kindlasti näiteks Mobi Solutionsi, Rain Rannu ja pundi investeerimistulemused, kes hiljuti lõid Superangeli-nimelise riskifondi. Nad on investeerinud lisaks Taxify veel Pipedrive’i, Fortumosse, Click and Growsse, Veriffi, 1oTsse ja veel mitmesse edu saavutanud start-up'i. USAs oleks nende track record'iga investorid staari staatuses, meil siin pole neist väga kuuldudki. Räägitakse vahest enda võrdlusindeksitele alla jäävatest börsifondide juhtidest, samas kui Rannu tiim on saanud praeguseks tõenäoliselt üle kümne korra tootlust juba vähem kui kümne aastaga. Eks idudega on põletatud ka raha palju, aga üldpilt näeb Eestis ikka väga ilus välja, investorid on kokku saanud kasvuettevõtetest kindlasti paremat tootlust kui börsilt.

Eesti start-up'id on viimasel kaheksal aastal kaasanud iga aasta rohkem raha kui Tallinna börsi ettevõtted IPOdest, eelmisel aastal lausa 270 miljonit dolalrit. Täitsa reaalne on, et praeguseks ongi meie idu- ja kasvuettevõtete väärtus kokku juba suurem kui Tallinna börsi turuväärtus. Ainuüksi kaks suuremat Eesti start-up'i on juba 2,5 miljardi dollari kandis väärt, see on oluliselt rohkem kui Tallinna börsi kahe suurema, Tallinki ja tulevase Tallinna Sadama IPO järgne turuväärtus kokku, mis on kusagil 1,1–1,2 miljardit eurot.

Uued staarid Rikaste TOPis

Praeguse rahastusvooruga kirjutasid vennad Villigud end Äripäeva Rikaste TOPi esikümnesse sisse. Nüüd on rikaste edetabeli tipus lausa neli startuppijat võrreldes kahe börsiettevõtjaga ja viimaste positsioon on aasta-aastalt langenud. Samamoodi tõuseb osaluste ja optsioonidega ka varajaste ja võtmetöötajate jõukus. Näiteks Google, Microsoft ja Facebook on igaüks oma kasvuga teinud üle tuhande töötaja miljonäriks, Microsoft isegi üle 10 000 töötaja ja paar tükki on isegi miljardäriks saanud. Eesti start-up'id ja tehnoloogiaettevõtted pole veel nii kaugele jõudnud areneda, need on suures osas tegutsenud palju vähem aega, enamasti alla kümne aasta. Realistlikult võib küll mõni Taxify võtmetöötaja näiteks 0,8–3% osalusega praeguse rahastusvooruga Rikaste TOPi olla jõudnud ja kuni mõnikümmend ka miljonäri staatusesse. Taxifyst 0,1% osalust oleks praeguseks juba ligi miljon väärt ja tõenäoliselt sellise osalusega töötajaid neil on kümmekond või rohkemgi.

Võrdluseks kasvuettevõtete edule, Tallinna börsi viimase 13 aasta IPOdest on aktsia hind plussis ainult LHV-l, Linda Nektaril ja  EfTENi kinnisvarafondil, viimased kaks on olnud olematu mahuga ja ka LHV 13,9 miljoni eurone IPO oli pigem väikeste seast. Ülejäänud on teinud Arcot, tulnud börsile oma „tugevuse tipul“ ja osaluse rahaks teinud: Tallink, Olympic, Ekspress Grupp, Pro Kapital, Arco vara, Skano, mööndustega ka PRFoods, kes kalatoodete tootmise müügist saadud tulu tagastas investoritele. Neist Skano ja Ekspress on ligi 80% miinuses, Arco isegi 97%. Tallink ja PRFoods on dividendide võrra plussis, äkki 1–2 veel, aga aktsiainvestoritele „lubatud“ ajaloolist tootlust 10–11% ei ole küll kusagilt näha. Tallinna Sadam tuleb samamoodi börsile paigal seisvate mahtude ja küllaltki kõrgete kordajate juures. Kasvu ja tootlust on järjest vähem, 2007. aasta tipust on Tallinna indeks tõusnud kõigest 2% aastas, näiteks 2006. aasta algusest ainult 5,5% aastas 12 aasta jooksul ja samas oli tee peal ka ligi 75% langus. Kuhu meie börs niimoodi jõuab, kui pikemas perspektiivis on tootluse asemel ainult risk, kui see on ainult väsinud ettevõtjatele osaluse rahaks tegemise koht?

Ameerikas sama seis

Ega USA turg ka selles mõttes parem ei ole, viimase 20 aasta tootlus on olnud S&P 500 puhul 4,5%, Nasdaqil 7,1% ja selle sees on olnud mitu suurt ja pikka pullijooksu. Hinnatase on praeguseks väga kõrge, S&P 500 keskmine P/E on 25 juures, kasumid on hea aja kasumid. Sealgi lähevad ettevõtted oluliselt karmistunud regulatsioonide tõttu järjest hiljem börsile. Näiteks Apple ja Microsoft tulid 1980. aastatel börsile mõne miljardi juurest, aga Facebook 100 miljardi ja Spotify 26 miljardi juurest ning Airbnb, Uber, Wework ja Xiaomi on mitmekümnemiljardilise väärtuse juures veel erakätes.

Regulatsioonid on küll riske mõnevõrra vähemaks võtnud, aga tõenäoliselt edasiseks on nad tapnud ka börsiinvestorite tootluse. Seni on hästi läinud, nii et ükski suurtest pole veel GoProd teinud ja nagu juuksuris masinlõikusega enda aktsia hinda nulli poole nüsinud. Millist tootlust on aga realistlik oodata praeguselt hinnatasemelt järgmiseks kümneks aastaks, kui ettevõtted tulevadki hiiglasena börsile? Pärast kümne aastast püstloodis üles liikumist stratosfääri mitte kuigi palju, äkki 2–4% aastas ja samas on riskid täiesti olemas ligi 50% suuruseks hinnalanguseks. Iga investori enda otsustada, kas riski-tulu suhe on tema jaoks USA börsil paigas, mina olen enda sealsed positsioonid likvideerinud. Kui rahatrükk ükskord läbi saab, siis võib turgudelt oodata olulist langust küll.

Ega majandusest pole kasv ära kadunud, lihtsalt järjest suurem osa ettevõtete väärtuse kasvust toimub enne börsile jõudmist. Tootlust ja kasvu otsivatel investoritel võibki olla mõistlik uurida ka seda valdkonda. Suuremate taskutega investorid võivad saada kasvule ligipääsu näiteks EstBANi või mõne siinse riskifondi kaudu. Keskmistele ja alustavatele investoritele on selle koha pealt ka häid uudiseid: juba paar aastat pole see kättesaadav ainult riskifondidele, ettevõtjatele või rikastele eraisikutele, ka selles valdkonnas on finantstehnoloogia väikestviisi revolutsiooni tegemas ja kasvu taas ka väikestele ja keskmistele investoritele kättesaadavaks tegemas.

Eesti oma rahastuskeskkonnad

Eestis tegutsebki kaks ettevõtete rahastuskeskkonda, mis pakuvad ligipääsu kasvuettevõtetele: Funderbeam ja Fundwise. Mõlema kaudu on investoritelt raha kaasanud juba kümmekond ettevõtet, mõni ka mitu korda juba. Parimat tootlust on seni näidanud elektrirataste tootja Ampler Bikes, mille väärtus Funderbeami järelturul on ligi 500% kõrgem kui esimest korda raha tõstes. Ettevõte ekspordib üle 90% toodetest põhiliselt saksakeelsele turule ja on ligi 3 miljoni eurose aastakäibe kursil.

Veel võiks näidetena välja tuua Funderbeami enda, kes lisaks Eesti ja Horvaatia turule aitab nüüd ka Suurbritannia ettevõtetel rahastust ja investoritel tootlust leida, Leapini, kes aitab digitaalsetel nomaadidel asukohast sõltumatut äri Eesti kaudu ajada, ja praegu Funderbeamis rahastust kaasava Siidrikoja, kes TTÜ teadlastega koostöös on välja töötanud väga head rahvusvaheliste auhindadega pärjatud siidrid ja kes nüüd kaasavad rahastust, et ekspordi jaoks tootmisvõimekust tõsta. Niisiis leidub nendel platvormidel ka kasvuettevõtteid väljaspool kitsamalt idufirmasid. Kogu tõe huvides olgu öeldud, et olen neil kõigil ka väikeinvestor, nagu ka mitmel teisel asjalikumal ühisrahastuse kaudu raha kaasanud ettevõttel.

Funderbeamil on kõik eeldused olemas, et saada üheks põhiliseks rahvusvaheliseks kasvuettevõtete finantseerimise ja investoritel kasvu tootluse otsimise platvormiks. Ettevõtjatel ja investoritel tasub seal toimuval silma peal hoida. See ongi kasvuinvesteeringute tulevik, IPOd on nii 2015! 

Riskidega tuleb arvestada

Kindlasti on alustavate ettevõtete puhul riske oluliselt rohkem kui küpsetel börsiettevõtetel, mis mõnevõrra neutraliseerib kõrgemat tootlusootust. Varasem hea börsi- ja ettevõtluskogemus tuleb investeerimisel kasuks ja kindlasti peaks kasvuettevõtetesse investeerimise puhul vastavaid õppematerjale lugema ja kogenumate investoritega ideid arutama. Hajutamine on ülitähtis, küllaltki suur osa neist läheb ikkagi paari aasta jooksul pankrotti.

Taxify suutis äkki ka suurematele skeptikutele lõplikult ära tõestada, et start-up'id pole lihtsalt nooruse pikendamine, et nad loovad tohutult lisandväärtust, on väga kasulikud meie majandusele nii palkade kui ka maksude maksjana, suudavad kõrge lisandväärtusega eksporti teha. Loovad ka väga palju jõukust nii asutajatele kui ka töötajatele ja kasvuettevõtted võivad ka investoritele head tootlust pakkuda. Meie uue kooli ettevõtjad on vägagi tugevad ja suudavad rahvusvahelisel tasemel ägedaid tegusid teha, võime selle üle uhked olla. Ja võiksime ka investorina nende edust rohkem kasu lõigata!