Kaugtöö on muutunud sisukamaks ning võrdusmärk kaugtöö ja kodukontori vahel hakkab kaduma, kirjutab Elisa Eesti personalijuht Kaija Teemägi.
- Kaija Teemäg Foto: Erakogu
Peamiselt mõistetakse kaugtöö all siiski kodus töötamist. Kuid kaugtöö tähendab laiemat ja teadlikumat lähenemist, mitte vaid kohta kontorist väljaspool. Kaugtöö on tööviis, mida saab kasutada töökohustuste täitmiseks kus iganes ja endale sobival ajal.
Levinumad komistuskivid kaugtööga tegelemisel on seotud tehniliste lahenduste kehva kvaliteediga ja vähese või lünkliku kommunikatsiooniga tiimi sees. Need on kontorist väljas töötamise baasvajadused.
Toimiv kaugtöö algab õigest juhtimisviisist ja toetavast organisatsioonikultuurist. Juhi ja töötaja usaldussuhe on kaugtööd soodustavas ettevõttes hädavajalik, lausa hügieenifaktor. Kui näiteks juht ei usalda oma töötajat ja kardab, et mujal ülesanded tehtud ei saa, põhjustab see pinget mõlemas osapooles.
Kui veel aastaid tagasi oli distantsilt töötamine idufirmade ja väikeste, paari inimesega ettevõtete pärusmaa, siis nüüd näeme aina enam, kuidas ka avalikus sektoris tegutsevad ettevõtted kaugtööd juurutavad. Ilmselt on siin ühest küljest rolli mänginud head eeskujud Eesti start-up-maailmast, teisalt ka sundolukord, kus osa riigiasutusi viiakse Tallinnast välja.
Tööjõupuuduses vaevlevad sektorid peavad hakkama aina enam mõtlema töötajate huvidest lähtuvalt ja nende soovidele vastu tulema. Kui tekib oht heast töötajast ilma jääda just seetõttu, et talle ei võimaldata töötada distantsilt, on see ohukoht ja vajab reageerimist.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”