Tervishoius ei ole teenuste dubleerimine otstarbekas ning Tallinna Haiglat rajades peetaksegi silmas koostööd, kirjutab Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder (Keskerakond).
- Linnavalitsuse pressikonverents. Foto: Andres Haabu
Nõustun Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivetiga, kes kirjutas Äripäevas ilmunud
arvamusloos, et haiglavõrgu arengukava ootavad kõik tervishoiuteenuseid osutavad asutused pikisilmi. Tallinna Haigla puhul oleme küll ministeeriumiga pidanud konsultatsioone, millised erialad peaksid olema uues rajatavas haiglas prioriteetsed, kuid ministeerium peab võtma senisest suurema juhtrolli ning vastutuse, et tervishoiusüsteemi arengut efektiivsemalt kontrollida.
Arvamusloos mainis Kiivet, et Tallinna Haigla ehitusest kujuneb suur rõõm hoopis ehitajatele ja tehnoloogiamüüjatele, millega nõustuda ei saa. Eesti modernseima haigla puhul ei ole tegemist vaid betooniga – esimesel kohal on patsient.
Uues haiglas suudame pakkuda parimaid ja nüüdisaegsemaid kõrgtehnoloogilisi võimalusi, mida vanades haiglahoonetes pole tihtilugu võimalik kasutada. Kui praegu on pealinnas haiglad ja nende üksused üle terve linna laiali, siis ühte haiglasse koondumine säästab inimeste aega ja närve. Patsiendid ei peaks jooksma ühest kohast teise ning patsiendi jaoks ei ole ka oluline, kellele haigla kuulub või millist nime kannab.
Tallinna Haiglasse koondub vähemalt 25% Eesti eriarstiabist ning kõik erialad, mida praegu Tallinna keskhaiglates praktiseeritakse. Peame lähtuma ka sellest, et mitu eriala on läinud väga spetsiifiliseks. See tähendab, et ühel arstil pole lihtsalt füüsiliselt võimalik kõiki neid valdkondi hallata ning selleks, et keskus oleks professionaalne, peame moodustama tugevatest arstidest meeskonnad.
Ravi seal, kus on rahvas
Arvestades rahvastiku paiknemist ja tõsiasja, et kiiritusravi kanjoneid oleks Põhja-Eestisse juurde vaja, on kiiritusravi keskus uues Tallinna haiglas kaalumist väärt. Põhja-Eestis elab ligikaudu 2/3 inimestest ning meditsiin peabki paiknema seal, kus elavad inimesed. Nõustun Kiiveti seisukohaga, et lähtudes sünnituste arvu tulevikuprognoosidest oleks kõige ratsionaalsem, kui Lastehaiglal oleks samuti üks uus sünnitusmajaga integreeritud kompleks. Seepärast on Tallinn võtnud eesmärgi liita kolm praegust haiglat ühtseks tervikuks ning koondada nii naistekliinik kui ka perinataalkeskus uude haiglasse.
Igal juhul peab olema riigil strateegiline raamdokument ning haiglate arengukava on kindlasti vajalik.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”