Eesti peaks alandama mahetoidu käibemaksu

Suurim erinevus mahepõllumajanduse ehk ökoloogilise põllumajanduse ja tavapõllumajanduse vahel on see, et esimeses pole lubatud kasutada pestitsiide ega mineraalväetisi. Samuti on keelatud kunstlikud maitse-, lõhna- ja säilitusained ning suhkruasendajad. Ökotoit ei sisalda ka geneetiliselt muundatud organisme ehk GMO-sid, mille kasutamisajalugu on lühike ja tagajärjed ebaselged.

Nõudlus kõrgema majandusliku efektiivsuse järele on aga tekitanud olukorra, kus sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamine on pidevas kasvutrendis. Emeriitprofessor Anne Luik tõi oma hiljutises artiklis välja, et viie aastaga on sünteetiliste taimemürkide kasutamine peaaegu kahekordistunud: 461 tonnilt 834 tonnile.

Organismi sattudes võivad pestitsiidide- ja antibiootikumide jäägid mõjutada meie immuun- ja hormonaalsüsteemi tasakaalu ning põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme. Sünteetilised taimekaitsevahendid liiguvad konkreetsest kasutuskohast edasi kiiresti ja püsivad looduses kaua, mõjudes hävitavalt looduslikule liigirikkusele.

Et vältida kahju looduskeskkonnale ja inimeste tervisele, peame naasma normaalse ja loomuliku toidu tootmise juurde. Riigil tuleb toetada mahetootmist, alandades mahetoidu käibemaksumäära. Nii muudame mahetoidu rohkemate inimeste jaoks kättesaadavaks, edendame loodussäästlikku ettevõtlust ning aitame tublisti kaasa üldisele maaelu arengule.

Mida rohkem on Eestis mahepõllumajandusega tegelevaid ettevõtjaid, seda suurema tõenäosusega tarbivad inimesed puhast toitu ning seda kõrgem on meie looduse, sealhulgas ka mulla bioloogiline mitmekesisus. Just mahetalunike toetamine on võimalus, kuidas loodushoid ja toidutootmine saaksid käia käsikäes.

Kas käibemaksumäär peaks olema 9%, nagu seda on näiteks raamatutel ja majutusteenustel, või üldse 0%, tuleb otsustada avaliku arutelu ja täpsete arvutuste teel. Võrdluseks – Lätis langetati maaelu ergutamise ja tervisliku toitumise edendamiseks puu- ja juurviljade käibemaksumäära 21 protsendilt 5 protsendile.

2017. aasta lõpuks oli mahepõllumajanduse registrisse kantud 1888 mahetootjat. Kokku ligi 200 000 hektarit maad, mis moodustab 20 protsenti kogu Eesti põllumajandusmaast.