Tee seda, milles oled väga hea

Seda, et tööjõudu on hädatarvilik Eestisse rohkem sisse tuua, kinnitasid kõik. Eestis saab aastas näiteks lennukipiloodi hariduse kahe käe sõrmede jagu inimesi, samas kui maailmas vajatakse lisaks tänastele juurde veel vähemalt 630 000 pilooti, kinnitas Deepak Ahluwalia, Nordica müügijuht. „Meil on kohe vaja juurde piloote, aga kvoot on juba täis!“

See pole veel midagi, maailmas vajatakse 69 miljonit uut õpetajat, lisas Toomas Kruusimägi, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees ja Tallinna Inglise Kolledzi direktor. Eesti õpetajaskonnast on pooled oma 50. sünnipäeva juba ära pidanud, neist pooled ka kuuekümnenda. 1. september on lähenemas ja Eesti koolijuhid mõtlevad, kuidas siia kutsutud näiteks võõrkeeleõpetajatega siis nüüd saab, sest aasta kvoot teadagi kevadest juba täis. Eesti õpetajaid liigub välismaale nagu arstegi.

Ja samas on meil kohapeal hulk häid inimesi, kes ei tööta. Näiteks töötavad Baltikumi naised ja noored vähem kui naised ja noored Põhjamaades. Nordicas on 5% piloote naised, see on poole rohkem kui teistel lennufirmadel, aga kasvu ootavad nemadki.

Rootsis on kõrgem iive kui Eestis, samas emad töötavad seal rohkem kui Eestis. Ennast vabalt teostav naine sünnitab rohkem mujalgi. 1970. aastatel tehti Rootsis mitmeid tänuväärseid perepoliitilisi otsuseid, selgitas Frederik Nilzen, Swedbank Group’i jätkusuutlikkuse osakonna juht. Turvatunne, et tööga mingit jama ei teki lapsevanemaks saades, on vast kõige olulisem neist.

See on tõesti päris masendav, kui naine teatab oma rasedusest ja ta seejärel puksitakse kohe välja kõikidest projektidest ja uutest lahedatest algatustest, kinnitas Kätlin Kuldmaa Eesti Noorteühenduste Liidust.

Mitme inimese hool ja tööst mitte-eemalejäämine toob naiste suurema tööhõive, heaolu ning tervemad ja õnnelikumad lapsed.

Aga kuidas lumehelbekesed (see on muidugi stigmatiseeriv üldistus – tegelikult ei ela maailmas mitte 1,8 miljardit lumehelbekest, vaid noort inimest) tööle saada?

Vanemad inimesed on pidanud nii palju pingutama leiva lauale saamiseks, et töötavad küsimatagi. Heaolus üles kasvanud noortel on aga jäänud aega küsida – miks see oluline on? Kuidas mu töö teisi inimesi aitab?

Mari-Ann Lumeste voliniku kantseleist lisas, et tööturu muutused puudutavad noorte kõrval üha rohkem ka vanemaid inimesi, lihtsalt noored pole „õpin ülikoolis eriala ja siis töötan samas kohas aastakümneid“ variandiga enam üldse arvestanudki.

Toomas tõi välja, et koolid muutuvad juba, ja muutuvad varsti veel rohkem, sest ühe näpuvajutusega ekraanil endale kõik ilma teadmised saavat noort tulebki teistmoodi eluks ette valmistada kui sajand tagasi. Et mitte noored pole halvad, vaid nendega tuleb teist moodi rääkida, siis läheb kõik hästi ja ennäe imet, on vanematelgi neist õppida.

Majanduslik lõhe inimeste vahel kasvab. Need, kel on võimalust ja oskust panna tehisintellekt enda kasuks tööle, saavad tänu sellele veel rikkamaks.

Need, kes seda teha ei saa, peavad võistlema lihtsate töökohtade pärast. Iga neljas siseneb Euroopas tööturule alla oma formaalset kvalifikatsiooni. Et asjad tasakaalus püsiks ja et masinatele õigeid käsklusi antaks, peavad koolid keskenduma palju rohkem emotsionaalse intelligentsuse arendamisele.

Ka Swedbanki IT-töötaja vajab avatud ilmavaadet, et leida klientidele sobivaid lahendusi, kogemusi eri valdkondadest. Muutuste ajal läheb igal juhul paremini neil, kes oma tööd – mistahes tasandil – huvi ja rõõmuga teevad. Ja kel on erisuguseid kogemusi, maast madalast saati.

Üha enam õpitakse töökohtadel või mitteformaalses õppes, mitte koolipingis. Valmisolek kogu aeg õppida on jällegi seotud huviga, huviga tehtud asjas on peaaegu võimatu ebaõnnestuda.

Nii et kui tööl ei lähe hästi, küsi oma pere ja sõprade käest, et mis sul nende arvates väga hästi välja tuleb. Mis on see, milles sa oled väga hea. Seda hakkagi tegema, vajadusel karjääri muutes, pööramata tähelepanu oma soole, vanusele või rahvusele.

Arvamusfestivali alalt eemaldudes juhtusin pealt kuulama lapsevanema sarjamist umbes 10aastasele poisile: „Sa ei saa kunagi millegagi hakkama! Oled mul närvid seest söönud oma käpardlikkusega!“

Õnneks oli Frederik paneelis toonud näite, kuidas teda innustasid koolis kaks õpetajat, kes muutsid ta elu.