Kuhu investeerida, kui üks säuts võib maksta tuhandeid?

Tundub, et investeerimine on Eestis umbes sama loomulik tegevus nagu hommikukohvi joomine – peaaegu kõik teevad seda. Ja kes ise kohvi ei joo, näeb teisi seda tegemas. Minulgi seisab osa isiklikust rahast vaikselt hoiustel ning teine osa aktsiates.

Aktsiaturg on väga suurt tähelepanu vajav valdkond ning tihti pigem volatiilne ja ebaratsionaalne – peavad olema raudsed närvid, et turu kõikumistega emotsionaalselt hakkama saada. Just seetõttu on aktsiatesse investeerimine minu jaoks kohutavalt väsitav tegevus. Naiste alalhoidlikkus, ettevaatlikkus ja hea vaist loovad aga suurepärased eeldused, et olla edukas investor. Samas on naistel ka arvestatav sotsiaalne koormus – modernne naine käib tööl ning teeb karjääri, vastutab kodu korrashoiu eest ning soovib aega veeta ka lastega, selle kõrvalt jõuab veel trenni ning hobidega tegeleda.

Kuna inimeste võime keskenduda erinevate asjade tegemisele on piiratud, tuleb investeerimine aktiivset tähelepanu nõudvatesse instrumentidesse pahatihti millegi muu arvel. Ameerika auhinnatud finantsajakirjaniku ja koolitaja Jean Chatzky sõnul on naisinvestorite tootlus üldjuhul meeste omast kõrgem, kuid vaatamata sellele on naisinvestoreid ligi 40 protsenti vähem. Chatzky sõnul on see seotud nii palgalõhega – vähem raha, mida investeerida – kui ka sellega, et naised on meestest lihtsalt konservatiivsemad – kui mehed kardavad, et nad ei saa piisavalt raha tagasi toota, siis naistele on olulisem hoida olemasolevat turvalises kohas.

Seetõttu ei valmista ka minu hoiustel olev raha mulle üldse peavalu. Sisuliselt ma ei mõtlegi sellele. Hea nipp on hoius n-ö silma alt ära panna ning seda mitte kodupangas hoida – siis ei ole pidevat kiusatust reisile minna ja ilusaid asju osta. Igapäevaelus hoiusel olevat raha justkui ei eksisteerigi, kuni seda reaalselt vaja läheb. Jah, headel aegadel sööb hoiuseid inflatsioon ja just aktsiaturud tõusevad, aga majanduslanguse korral on seis vastupidine – vaba raha muutub kallimaks ning oluliselt väärtuslikumaks.

Aktsiaturg seevastu hoiab mu aju pidevas tegevuses. Donald Trumpi, Elon Muski või Kylie Jenneri säutsud Twitteris võivad ka kõige edukama firma väärtust ühe päevaga sadade miljonite dollarite võrra langetada. Näiteks kaotasin sel suvel arvestatava summa oma portfellist, kui Mark Zuckerberg tunnistas, et Facebookil on probleeme turvalisusega, mis vajab tohutult investeeringuid – Facebooki aktsia hind kukkus päevaga 19%. Millal on ohumärkide korral õige hetk põgeneda ning kuidas turu kõikumist vaid kellegi arvamusest johtuvalt õigesti hinnata? Aktsiatega kauplemine õpetab üheaegselt nii kiiret tegutsemist kui ka kannatlikkust.

Ärimagnaat ja üks maailma rikkamaid inimesi Warren Buffett manitseb tegema ainult selliseid investeeringuid, mis on mõistetavad. Buffett ütleb, et kuigi ühegi firma tulevikku pole sajaprotsendiliselt võimalik ennustada, tasub oma raha panna nendesse, mille toimimine ja rahategemise viis on investeerijale arusaadav. Kui huvipakkuv valdkond veel võõras on, tasub see kas välja vahetada või endale osadeni selgeks teha. Vaid nii saab edu saavutada ja ebaõnnestumise korral – mis võib juhtuda igaühel – vigadest õppida.

Iha aina paraneva elujärje, innovatsiooni ja vaimse rahulduse järele on majandustsükli tipus igati loogiline ning vajalik. Tänapäeva tuntuim innovaator Elon Musk on öelnud, et kui inimene pole iialgi läbi kukkunud, siis pole ta ettevõtmised olnud piisavalt uuendusmeelsed. Edu saavutavad need, kes lähenevad senisest teisiti. Rahulolematus sellega, mis on, viib edasi – muutusteni. Me peame tahtma paremat isegi siis, kui me täpselt ei tea, kuidas sinna jõuda. Me peame katsetama, proovima. Tulemused saadavad neid, kes on nende järgi piisavalt näljased. Kahtlemata saabub millalgi majanduses tagasilöök – kas homme, aasta või nelja pärast – kui ma seda teaks, ei ütleks ma seda mitte kellelegi.

Investeerija peaks uusaastalubadustele lisaks seadma ka rahalisi eesmärke, sest rahaasjade korraldamisel on olulisim süsteemsus ja loogika – sissetulekutest ja kohustustest peab olema selge ülevaade. Kui inimesel on oma rahaasjade korraldamiseks loodud kasvõi primitiivne süsteem, saab ta üldjuhul oma eluga kenasti hakkama, sõltumata sellest, kui suured on tema säästud. Isegi laenukohustuste olemasolul. Samuti olen märganud, et mida vähem tähelepanu inimese rahaasjade süsteem vajab, seda suurema tõenäosusega see tema jaoks pikas perspektiivis töötab. Seetõttu kasutavadki nupukamad arvete ja laenumaksete tasumiseks e-arvete süsteemi ning säästmiseks püsikorraldusi. Kulutamiseks mõeldud raha jäetakse ühele kontole ning hoiused peidetakse ahvatluste vältimiseks teise panka ära.

Tore oleks mõelda, et igaüks meist saab tegeleda just sellega, mis on tema tõeline kirg ja kutsumus. Jättes kõrvale edust erinevatel kaugustel asuvad lapsepõlvekodud, mängib siinkohal kõige suuremat rolli julgus oma unistuste realiseerimiseks midagi ette võtta – vahest isegi hulljulgus. Edu võib saata ka järjekindlat lolli, teavad targad rääkida. Seega ei saa kõike kehva geenipagasi ja rumalate esivanemate süüks ajada – oluline on vaadata peeglisse, sest vaid sealt vaatab vastu see, kes meie õnnes ja õnnetuses süüdi on.

Heade finantsotsuste tulem ei ole vaid raha – oma õppetunde teistega jagades saab edukaid inimesi juurde toota ning ka teisi inspireerida uutes valdkondades kätt proovima. Mõtestatud tegevus muudab maailma ning aitab vältida seda, et maailm hoopis meid muudab.