Vaid mõne pangas töötatud aasta jooksul olen ma näinud südantlõhestavaid hetki, kus nuttev eakas inimene on kaotanud petturitele kõik, mis tal oli. Saab paremini, kirjutab Anett Vilipuu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- “Veel mõned aastakümned tagasi oli meie eakatel täiesti teine elu – sularaha hoiti voodi all või öökappides ning ei osatud ettegi kujutada, et tulevikus interneti või telefonikõne kaudu raha välja petetakse,” kirjutab Anett Vilipuu. Pilt on illustreeriv. Foto: Liis Treimann
Meie väikeses Eestis on digitaalne infrastruktuur üks parimaid maailmas. Pilvepõhised teenused ja rahvusvahelised platvormid muudavad suhtlemise ja koostöö globaalsete organisatsioonidega lihtsaks ja mugavaks. Olime ju esimene riik maailmas, kes 2014. aastal avas enda uksed väliskodanikele, pakkudes neile isikustaatust ehk e-residentsust, mille abil on võimalik digitaalselt allkirjastada dokumente ja tuvastada end erinevates infosüsteemides ükskõik, kust maailma otsast.
Paljude noorte jaoks on kiire digitaalne areng toonud kaasa paindliku tööviisi ja võimaluse olla pidevalt ühenduses. Kuid paraku on meie seas ka neid, kellel ei ole samasugust digitaalset teadlikkust ega oskusi, et selles maailmas toime tulla. Eelkõige puudutab see meie vanemaid ja vanavanemaid, keda petturid järjest rohkem kimbutavad.
Kaotatud elusäästud
Vanematel inimestel, eriti üksikutel, sageli puuduvad vajalikud digitehnilised oskused ja teadmised, et ennast petturite eest kaitsta. Veel mõned aastakümned tagasi oli meie eakatel täiesti teine elu – sularaha hoiti voodi all või öökappides ning ei osatud ettegi kujutada, et tulevikus interneti või telefonikõne kaudu raha välja petetakse. Aeg on aga muutunud ning kui vanasti rööviti panku, siis tänaseks ongi petturid leidnud tee internetti ja telefonidesse.
Tüssajate meetodid on jõudnud juba Martin Scorsese filmistsenaariumisse. Meie haavatavad vanavanemad ei ole sellisteks skeemitamisteks ette valmistunud. Petjad helistavad vanematele inimestele ja räägivad neile usutavaid lugusid, paludes raha või muid väärtuslikke andmeid.
Statistika räägib selget keelt. 2023. aastal kaotasid inimesed politsei andmete järgi petukõnede ja investeerimisskeemide kaudu 3,1 miljonit eurot.
Kaks aastat hiljem supleme endiselt kelmide poolt keedetud supis. Aina enam kuuleme juhtumitest, kus inimesed on saatnud sularaha tuhandete eurode väärtuses või teinud pangakontolt suuri ülekandeid, uskudes, et tegemist on ametliku toiminguga.
Kuidas saame aidata?
Kuna paljud eakad ei suuda või ei oska oma raha ja isikuandmeid internetis kaitsta, on meie, noorte ülesanne neile appi tulla. Meie vanemad pühendasid oma elu meie kasvatamisele ja meist hoolimisele, nüüd on meie kord neid aidata.
Noored, veetke lihtsalt oma kallite vanavanematega rohkem aega või helistage neile vähemalt korra nädalas! Vanavanemad satuvad vähem pettuste ohvriks, kui nad saavad enam aega veeta oma lastelastega, kes selgitavad neile digimaailma toimimist ja selle ohte.
Tihedam suhtlus ja üksteisega jagatud teadmised aitavad luua usaldusväärse kanali, mille kaudu vanavanemad saavad küsida nõu ja abi, kui nad ei ole kindlad mõne kõne või sõnumi tõesuses. Kui lapselapsed pühendavad aega sellele, et tutvustada oma eakatele lähedastele turvalisi veebikäitumise tavasid, näiteks paroolide hoidmist ja kahtlaste linkide vältimist, on neil suurem võimalus end petturite eest kaitsta. See mitte ainult ei tõsta vanavanemate teadlikkust digitaalsetest ohtudest, vaid aitab neil ka tunda end turvalisemalt ja kontaktis oma pereliikmetega, teades, et nad saavad alati pöörduda lastelaste poole, kui sissetulev kõne või tekstisõnum äratab kahtlust.
Need eakamad, kellel puuduvad lähedased, võiksid saada vajalikku infot, osaledes kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud koolitustel, kus õpetatakse pettuste tuvastamist ja oma kalli vara kaitsmist. Tõhus viis, kuidas nende koolituste kohta teavet jagada, on reklaamimine kohtades, kus vanemad inimesed igapäevaselt infot saavad, nagu bussipeatused, ajalehed ja televisioon. Sellistes kohtades on nende tähelepanu tõmbamine palju tõenäolisem, kuna just need kanalid on neile tuttavad ja usaldusväärsed.
Koolituste kaudu saavad nad õppida, kuidas ohutult internetis toimetada, kuidas tuvastada kahtlaseid kõnesid ja e-kirju ning kelle poole pöörduda, kui nad kahtlustavad petuskeemi. See annaks kindlustunde ja oskused kaitsta oma elusääste, isegi kui pereliikmed ei saa alati kohal olla.
Ma olen näinud…
See lugu siin ei sündinud lihtsalt meediast kuuldu põhjal. Olles vaid mõned aastad töötanud pangas, olen oma silmaga näinud südantlõhestavaid hetki, kus nutvad eakad inimesed on meie ukse taga seisnud, olles kaotanud kõik, mis neil oli.
Need ei ole vaid numbrid ja statistika, vaid päris inimesed, kelle jaoks iga euro oli raskesti teenitud ja iga unistus oli seotud turvalise vanaduspõlvega. Ja siis, kui nad lõpuks kontorisse jõuavad, seisavad nad seal – paljaks tõmmatud, ilma säästudeta ning tihti isegi ilma piisava rahata, et toidupoodi minna, rääkimata arvetest, mis kuhjuvad.
See on midagi, mida on raske mõista, kui sa ise pole seda lähedalt kogenud. See on reaalsus, millega petturid iga päev meie eakaid silmitsi panevad.
Oleme uhkusega digiriik, aga ärme jäta maha neid, kes ei ole sellega kaasa tulnud või kellel puudub selleks võimalus. Me saame tõepoolest muuta tulevikku kõigile paremaks ja ohutumaks!
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!