OMX Baltic−0,4%270,49
OMX Riga0,14%871,89
OMX Tallinn−0,5%1 735,82
OMX Vilnius−0,01%1 041,01
S&P 500−0,07%5 996,86
DOW 30−0,52%44 064,04
Nasdaq 0,01%19 301,43
FTSE 100−1,22%8 025,77
Nikkei 225−0,4%39 376,09
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,94
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,31

OMX Baltic−0,4%270,49
OMX Riga0,14%871,89
OMX Tallinn−0,5%1 735,82
OMX Vilnius−0,01%1 041,01
S&P 500−0,07%5 996,86
DOW 30−0,52%44 064,04
Nasdaq 0,01%19 301,43
FTSE 100−1,22%8 025,77
Nikkei 225−0,4%39 376,09
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,94
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,31

07.11.18, 06:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Meie räägime, leedukad teevad ära

Leedus aasta algusest jõustuvad sotsiaalmaksumuudatused on nagu katsepolügoon Eesti maksudebatis kõlanud väidetele ning seetõttu tasub sealsetel tööturuarengutel silma peal hoida, kirjutab Tallinna Ülikooli vanemteadur Lauri Leppik.

Lauri Leppik

Lauri Leppik Foto: Reio Aare

Sel ajal kui Eestis arutletakse sotsiaalmaksu reformimise või ehk koguni selle kaotamise üle, on Leedu parlament jaanipäeva paiku seadustanud ulatusliku tööjõumaksude reformi, mis jõustub 1. jaanuarist 2019. Reform puudutab töötaja ja tööandja makstavaid sotsiaalkindlustusmakseid ning üksikisiku tulumaksu.

Seni on Leedus tööandja sotsiaalkindlustusmakse 30,3% brutopalgast, mis katab pensionikindlustuse (22,3%), tervisekindlustuse ja töövõimetushüvitised (6,6%) ning töötuskindlustuse (1,4%). Lisanduvad veel tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse makse 0,18–1,8%, mis sõltub ettevõtte riskiastmest, ning garantiifondi makse 0,2% ja tööhõivefondi makse 0,5%.

Töötaja omakorda maksab sotsiaalkindlustuseks 9% brutopalgast, millest 6% osa läheb tervisekindlustusele ja 3% pensionikindlustusele. Tööandja ja töötaja summaarne sotsiaalkindlustusmaksete koormus on Leedus seega suuremgi kui Eestis, ühtlasi on töötaja makseosa suurem kui Eestis.

Kohustus palka tõsta

Reformiga jagatakse Leedus sotsiaalkindlustusmaksete koormus tööandja ja töötaja vahel aga ringi nii, et peamiseks maksjaks jääbki töötaja, kelle maksemäär tõuseb 19,5%-le brutopalgast, samas kui tööandja osaks jäävad vaid väiksed maksed (keskmiselt alla 2%) tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusele, garantiifondi ja tööhõivefondi.

Samal ajal kohustatakse tööandjaid tõstma 1. jaanuarist 2019 töötajate palku, nii et kõik brutopalgad korrutatakse läbi 1,289-ga. Tõsi, riik tööandjana teeb seda eelarvest makstavate avaliku sektori palkadega, lootes, et erasektori tööandjad järgivad seadusega pandud ühekordset palga ümberarvestamise kohustust. Lisaks sätestati sotsiaalkindlustusmaksete lagi, nii et makseid ei pea tasuma 2019. aastal 10-kordset keskmist palka – 8900 eurot kuus – ületavalt summalt, kuid 2021. aastaks langeks see piirmäär 4400 eurole kuus.

Teiselt poolt tõstetakse üksikisiku tulumaksu määra 15%-lt 20%-le ning lisatakse kõrgem maksuaste, 27%, 10-kordset keskmist palka ületavatele summadele, kuid muudetakse ka tulumaksuvaba miinimumi arvestust.

Tööandjale nullsumma mäng

Reform on kavandatud nii, et tööandjate jaoks oleks õigupoolest tegemist nullsummamänguga – tööandjate palgakulud ei muutu. Seda muidugi eeldusel, et kõik erasektori tööandjad tulevad selle ühekordse maksubaasi ümbermängimisega kaasa, tõstavad palku ega mõtle välja trikke, et tööandja maksemäära langetamisest saada riigipoolset kingitust.

Kuivõrd tööjõupuudus pitsitab ka Leedut, siis on tööandjatel ilmselt mitmelt poolt tugev surve see ühekordne palgatõus ka reaalselt ellu viia. Sel juhul töötajate netopalk tõuseks tulenevalt brutopalga ja tulumaksuvaba miinimumi tõusust, seda vaatamata sotsiaalkindlustusmaksete ja tulumaksu määrade tõusule.

Tulemused ennustamatud

Tööandjate vaatenurgast paistaks kogu reform aga esialgu peamiselt optilise efektina – maksemäärad on madalamad, palgad on kõrgemad. Küsimus on aga mõistagi selles, mis hakkab saama edasi – kas ja kuidas see muutuv optika hakkab mõjutama tööturu osaliste edaspidist käitumist.

Meil tasub seetõttu hoida Leedu arengutel silm peal, sest hüppega tundmatusse võtavad leedulased sisuliselt ette eksperimendi, mis aitab kas kinnitada või lükata ümber mitut meil tööjõumaksude reformi debatis kõlanud argumenti. Nii et vaatame, mis katsepolügoonil toimuma hakkab. Enne järelduste tegemist tuleb siiski pisut oodata.

Lauri Leppik

Seotud lood

Sisuturundus

01.11.24, 09:20

Juhtimine tasakaalus: Tiina Käsi teekond ja õppetunnid Nordea tipus

Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.