Eesti e-tiiger on valmis taas ärkama

Saksamaa käivitas Industry 4.0 initsiatiivi aastal 2012, Jaapan käivitas Society 5.0 initsiatiivi aastal 2016. Mõlemad räägivad kiiresti areneva tehnoloogia arengu rakendamisest inimeste ja majanduse hüvanguks. IKT-sektor näeb murekohana, et Eestil ei ole oma tuleviku narratiivi, mis seob meie ümbruses oleva tehnoloogilise kiire muudatuse meie kasuks. Oma visiooniga "Nutikas Eesti" tahame seda tühikut täita.

Meile teeb muret, et seadusloome protsess on kaldu halduskoormuse suurendamisele. Riigistruktuur on liiga tööjõumahukas. Suurt lisandväärtust loovate töökohtade maksukoormuse vähendamise vajadusele pole tähelepanu pööratud. Erasektori ettevõtetes on väike digitaliseeritus ja tööjõu puudus.

Digiriiki tuleb juhtida teisiti! Eesti e-tiiger on valmis taas ärkama – kes aga võtaks tema dresseerimise enda peale? Vajame uuel tasemel e-Eesti juhtimist. Kõik need e-lahendused, mis on digiühiskonna alustalad, on Eestis loonud erasektor. Et digiriik toimiks, selle eest saab edaspidigi hoolitseda erasektor. Vaja on julgeid otsuseid ja vastutuse jagamist.

Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu eile avalikustatud nägemuses toetub tark ühiskond kolmele sambale: nutikas rahvas, nutikas ja julge majandus ning nutikas ja visiooniga riik. Tähtsad on elanike heaolu, tugev majandus, efektiivsed institutsioonid.

Visioon majandusest: Eesti majandus on koostööle orienteeritud, maailma agiilseim uute lahenduste ning teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendaja ja selle kogemuse eksportija.

Suurt lisandväärtust loovate kõrgepalgaliste tippspetsialistide töökohtade loomine on suure maksukoormuse tõttu keeruline, peame saama maailma kasvavate hub'idega konkurentsivõimelisemaks. Tööjõumaksude langetamine on arutelu koht.

Peame jõudma toodete arengus uuele tasemele – Eesti toode 4.0 tähendab nutikaid tooteid. Lisandväärtuse kasv peab toimuma teenustamise (näiteks tark rõivas) ja tootestamise (juba loodud tehnoloogiliste lahenduste pidev moduleerimise võimekus) kaudu.

Nutikate toodete tekkimiseks tuleb rakenduslik teadustegevus luua eraldiseisvaks ja ettevõtete lähedaseks. Saksamaa ja Soome eeskujul loodav ülikoolidest eraldiseisev rakendusuuringute keskus võimaldab teadlastel töötada praktiliste ja rakenduslike lahendustega.

Eesti ettevõtted peavad saama osaks globaalsetest, suure lisandväärtusega väärtusahelatest. Riigil tuleb välja valida 3–4 eelistatud valdkonda, kus Eestil on potentsiaali eristuda, sest sellised arengud ei toimu suuremas mahus iseenesest.

Erasektoril tuleb järsult digitaliseeruda ja automatiseeruda, luues uusi võimalusi andmete kogumiseks ja kasutamiseks. Üks võimalus on riigi otsustav valik kohustada ettevõtluses kasutama e-arvet.

Robotiseerumist ei tohi maksustada, vaid seda tuleb soodustada ja julgustada.

Visioon rahvast: Eestis elav või Eesti heaks töötav inimene on laulev tehnoloogiarahvas, kes on suurem oma väiksusest tänu kõigil elualadel rakendatavale tehnoloogiale ning targa tööjõu arendamisele ja kasutamisele.

Tuleviku rahva harimisel on tagatud tehnoloogia-alaste oskuste arendamine iga haridusastme orgaanilise osana. Selle eeldus on õpetajaameti väärtustamine palgakasvuga ja õpetajaskonna ettevalmistamine uuemateks õpimeetoditeks, kus protsessi üks osa on tööandjad.

Suurt lisandväärtust loovate välismaa ekspertide kaasamiseks tuleb luua soosiv keskkond. Eesti võimalus on lühiajaliselt siin töötavate inimeste vabastamine pensionimaksust (20protsendine osa 33protsendisest maksust) – riigis vaid piiratud aja viibiv kõrgepalgaline inimene ei hakkaks tulevikus kasutama Eesti pensionisüsteemi toetusi. Lühiajaliste liikumiste võimaldamine on hea võimalus luua keskkond teadmussiirdeks.

IKT-sektor unistab visiooniga riigist: Eesti on maailma konkurentsipildis mugavaima äri- ja elukeskkonna ning efektiivseima riigikorraldusega riik.

E-riik 2030 ei lähtu eeldusest, et väikest riiki on kallis ülal pidada. Riik on kohal vaid seal, kus on turutõrge. E-teenused lähtuvad mugavast kasutajakogemust ning efektiivsuse kasvuks on kasutusele võetud tehisintellekt, masinõpe ja muud sellised uued tehnoloogiad. Uuel tasemel e-riiki ei saa ehitada ilma selge eestvedamiseta, meie hinnangul peab riigi digitaalne transformatsioon toimuma (ase)peaministri tasemel.

Tulevikus on käima pandud uus ja radikaalne maksujagamise kord. Igal kodanikul võib olla oma hariduskonto, oma tervishoiukonto, mille kaudu on võimalik teha kulutusi ainult nendes valdkondades.

Eesti 2030 on uuenduslik Eesti, kus riigil on teadlik fookus innovatsiooni edendamisel ning langetab otsuseid sellest lähtuvalt. Eesti ei ole odava tööjõuga riik ning seda peegeldavad ka nutikad välisinvesteeringud.

Elukeskkond aastal 2030 on inimest toetav koos heade e-tervise teenustega, lihtsa asjaajamisega, toimiva taristu ning turvalise ja tervisliku elukeskkonnaga.

See on nutikas Eesti.