Suurimad muutused 2019: keskkond ja kliima

2018. aasta lõpus avaldatud ÜRO kliimaraport oli kainestav. Raporti kohaselt ei ole enam mingit kahtlust, et kliimamõjud on suuresti inimtekkelised ja meil on suurusjärgus 12 aastat, et teha olulisi muudatusi, et maailma keskmine temperatuur ei tõuse üle 1,5 kraadi. Suurem tõus tooks kaasa drastilisi tagajärgi nii meie elukeskkonnale kui ka maailma majandusele.

Ka Eestit mõjutab kliimaprobleemide esiletõus väga tõsiselt. Eesti majandus on üks kõige enam keskkonda saastavamaid Euroopas. Peame leidma lahendused, kuidas vähendada põlevkivienergia kasutamisel tekkivat jalajälge.

Teine väga oluline keskkonnaga seotud muudatus, mis meid järgmisel aastal puudutab, on Euroopa Liidu nõue suunata aastaks 2020 vähemalt 50 protsenti olmejäätmetest uuesti ringlusse. Selle eesmärgi täitmiseks on meil jäänud ainult kaks kalendriaastat. Oleme siingi üsna viimaste seas, täpsemalt suudab Eesti ringlusesse suunata vaid 28 protsenti jäätmetest. Ülejäänud 72 protsenti saadame lihtsalt prügimäele või põletame ära. Vaid kuus Euroopa Liidu riiki suunavad veelgi vähem olmejäätmeid materjalina ringlusse kui meie. Kui me peame ennast arenenud riigiks, tuleb meil nüüd viia keskkonnakäitumine ühiskonnas uuele tasemele. 2020. aasta lõpuks peame taaskasutusse suunatava olmejäätmete mahu tõstma 50 protsendile, vastasel korral ähvardab meid trahv, eelhoiatuse on Euroopa Liit juba teinud.

Võib öelda, et 2019 on aasta, millal saab mööda aeg, mil olmejäätmeid sai kohvitassi raha eest ilma igasuguse vastutustundeta ühte konteinerisse kokku visata. Edaspidi peame pigem mõtlema keskkonnast lähtuvalt ehk kuidas rohkem materjale taaskasutusse suunata. See tähendab, et sorteerimine tuleb muuta mugavaks, kodude juurde peavad tekkima sorteeritud jäätmete äraandmise võimalused ning saastavad käitluslahendused, nagu põletamine ja ladestamine, tuleb maksustada. Paraku on nii, et me kõik tarbime ja seeläbi saastame keskkonda. Kui oma jäätmeid sorteerime, anname panuse keskkonna hüvanguks, kui ei sorteeri, peame selle tõttu ka rohkem maksma.

2019. aasta on Eestis valimiste aasta. See annab taaskord lootust, et keegi tuleb pensionitõusu ja lastetoetuste suurenemise lubaduste asemel välja visiooniga, kuidas tagada Eesti konkurentsivõime maailmas.

Vaadates praeguseid majanduse, kliima ja tehnoloogia trende, on maailm jõudmas nullpunkti. Senine maailma majanduse ja ühiskonnakorraldus on jõudmas oma lõpule, see loob Eestile tohutud võimalused. Me ei pea enam kedagi kinni püüdma, vaid see annab meile võimaluse paljusid riike kohe edestada. Arvestades Eesti suurust, paindlikkust, tehnoloogilist võimekust, inimeste haridustaset, ilusat ja praegu veel puhast elukeskkonda, võiks meie visioon olla maailma parima elukogemuse pakkumine. Nii elanikele kui ka ettevõtjatele. Parim elukogemus tähendab võimalust elada puhtas elukeskkonnas, tunda uhkust oma riigi ja rahva üle ning näha maailma kasvavat soovi meiega koostööd teha – meisse investeerida.

Teeme riigi kõige läbipaistvamaks ja kõige efektiivsemaks institutsiooniks maailmas. Praegu oleme sellest visioonist veel kaugel. Õigemini mõlemast visioonist. Saastame endiselt keskkonda ja suhtume endiselt leigelt korruptsiooni. Avaliku sektori kõrged positsioonid on endiselt politiseeritud. Suhete- ja hüvede korruptsioon saab erilise hoo sisse just valimiste eelsel ajal. Ametnike tööd reguleeritakse poliitilistest ambitsioonidest ja vahel lausa mõne konkreetse poliitikuga seotud grupi ärihuvidest lähtuvalt.

Valimiseelsed lapsikud nagelemised ja kunstlikult tekitatud intriigid ei ole isegi enam naljakad. Inimesed kaotavad töökohti, ettevõtetele põhjustatakse miljonitesse ulatuvaid kahjusid ja Eesti konkurentsivõime maailmas aina väheneb – ja seda lihtsalt selle nimel, et pildis olla ja säilitada järgmistel valimistel oma positsioon.

• õnnetunde indeksilt maailma TOP 5 riigi seas (praegu 63. kohal);

• maailma TOP 5 läbipaistvaima ja väikseima korruptsioonitasemega riigi hulgas (praegu 24. kohal);

• SKP inimese kohta maailma 5 protsendi rikkaima riigi seas (praegu ca esimese 25 protsendi seas);

• C0₂ jalajälg inimese kohta maailma 5 protsendi puhtaima riigi seas (praegu on Eesti majandus üks maailma saastavamaid);

• maailma 5 protsendi harituma rahva seas;

• TOP 5 riigi seas, kus on väikseimad valitsemiskulud inimese kohta.