Iga ettevõtja peaks leidma aja, et enda jaoks defineerida oluline teave, mis ei ole kõigile samas vallas tegutsejatele teada ja annab talle turul konkurentsieelise, kirjutab advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Liina Jents.
Kui ärisaladus on kindlaks tehtud, tuleb see võimalikult täpselt kirjalikult määratleda ja kehtestada ettevõttes sisereeglid ärisaladustega ümberkäimiseks. Ärisaladust sisaldavatele dokumenditele tuleks lisada märge "ärisaladus", "konfidentsiaalne" vms.
Ärisaladusele tohivad ligi pääseda vaid need, kellel on seda reaalselt vaja, samuti tasub nende töötajate ja koostööpartneritega sõlmida korralik kokkuleppe, kus on kirjas ka leppetrahv ja pööratud tõendamiskohustus. Ärisaladusele peab arvutisüsteemis leidma turvalise asukoha. Juhul, kui ärisaladuseks olev teave ajas muutub, peab sisereegleid ja lepinguid uuendama.
Uus seadus täpsustab nõuded
Eelmise aasta lõpus kehtima hakanud ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus näeb ette täpse loetelu võimalikest nõuetest rikkuja vastu. Näiteks võib lisaks rikkumise lõpetamisele nõuda ärisaladust sisaldava dokumendi, asja, materjali, aine, elektroonilise faili või selle osa hävitamist või üleandmist.
Uue võimalusena nähakse ette, et kui rikkumine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, võib kohus määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja oleks pidanud maksma, kui ta oleks hankinud loa ärisaladuse kasutamiseks. Samas ei ole ärisaladusele tihti lihtne hinnalipikut külge riputada. Siis aitab kõige paremini see, kui lepingus on kirjas leppetrahv. Selle suurus peaks olema motiveeriv, et rikkumisest hoiduda, aga mitte ka ebamõistlikult suur, vältimaks, et kohus hakkab seda vähendama või et see sootuks tühiseks osutub.
Kui varem oli ebaselge, kas ärisaladusega seotud rikkumiste puhul on võimalik nõuda ka saamata jäänud tulu, siis nüüd on see võimalus selgesõnaliselt seaduses olemas. Ühe üllatava võimalusena näeb seadus ette mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Seni ei ole riigikohus sellist nõuet tunnistanud.
Oluline uuendus on ka ärisaladuse definitsioon: see ei ole üldteada või kergesti kättesaadav isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ning seda on hoitud salajas. Meeles peab pidama, et täidetud peavad olema kõik kolm tingimust.
Seotud lood
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.