Noorte Z-generatsioonist räägitakse kui põlvkonnast, mis erineb suuresti eelnevatest. See loob väljakutse praegusele tööandjale: kuidas värvata noort, kes on teistsugune kui sa ise? Vastuseid pakub noorte ettevõtlikkusprogrammi Changemakers Academy algataja ja eestvedaja Erkki Kubber.
- Erkki Kubber Foto: Aljona Birjuk
Levinud lahendus, mille poole tööandja liigub, on töökeskkond, mis ühendab töö ja vaba aja tegevusi. Töökohtade loomulikuks osaks on muutunud lauatenniselaud, kott-toolid või lauajalgpall. Näiteks Omniva lasi eri vanusega töötajatel kujundada enda soovide järgi vaba aja veetmise alad. Keskkonna muutmine ettevõtetes pole aga trendi muutnud. Tööjõu voolavus suureneb endiselt ning üha enam liigutakse projektipõhise töökorralduse poole. Tekib õigustatud küsimus, kuidas värvata noor endale pikemaks ajaks, sest lühiajaliselt midagi tehes on ju raske saavutada pikaajalisi tulemusi.
Noored otsivad mõtestatust. Nii nagu Simon Sinek ühes oma kuulsaimas TED-kõnes “How great leaders inspire action” või raamatus “Start with Why” räägib, siis alusta miksist. Inimesed ei osta seda, mida sa teed, vaid miks sa seda teed. Me kõik teeme enda elus palju erinevaid asju, näiteks kuulame Smilersit, käime sõpradega jalgpalli mängimas, liigume bussiga tööle ja töötame logistikaettevõttes. Võimalikke variatsioone on sisuliselt lõpmatu hulk. Sarnasuste leidmine sellest hulgast ei ole lihtne. Jalgpalli mängimine kõnetab ainult seda noort, kes on kuidagi jalgpalliga seotud.
Ühiseid väärtusi ja põhjuseid, miks me midagi teeme, on aga lihtsam leida. Väga paludele meist on oluline ausus, kohusetundlikkus. Me soovime, et maailm oleks hea koht, kus elada, inimesed oleksid üksteise vastu sõbralikud ja me tunneksime end õnnelikuna. Näiteks Tesla missioon on kiirendada maailma üleminekut säästvale energiale. Tõenäoliselt soovivad meist vägagi paljud, et maailm jääks ka meie lastele elamiseks. Ühisosa leidmine on lihtne. Seega paku noorele seda, mida ta otsib, jaga temaga seda, mille pealt on lihtne ühisosa leida, räägi enda miksist.
Kui miksist rääkimine on üsna laiahaardeline ja rohkem filosoofiline vastus küsimusele, kuidas värvata endale noort töötajat, siis mis võiks olla praktiline samm, mis on käega katsutav ja veelgi lihtsamini rakendatav?
Aita noorel end avastada
Kui pöörata pilk Ameerikasse, siis kogub seal üha enam populaarsust coaching või eesti keeles kootsing, mis pole kahjuks just kõige kaunim sõna. Küll on inimestel life coach'id, fitness coach'id, marriage coach'id ja leadership coach'id. Valik on suur ja lai. Marshall Goldsmith, üks kuulsamaid leadership coach'e maailmas, räägib omast kogemusest, kuidas aastakümneid tagasi oli coach'i omamine tabu, millest valju häälega ei räägitud, kuid tänasel päeval on see uus normaalsus.
Keskmine noor, kes tööd otsib, on veel ebakindel, otsingutel. Toetav keskkond aitab tal tunda end turvaliselt. Kui noor tuleb sinu juurde tööle, siis ära paku talle ainult mentorlust (kus vanem kolleeg jagab nooremale enda kogemust), vaid coaching'ut (kus keegi küsib talt küsimusi, aitab tal vastusteni jõuda). See aitab noorel õppida ennast ise analüüsima, avastama, olema loov ja leidma vastuseid enda seest. See pakub talle võimaluse areneda nädalaid, kuid ja aastaid ning kuna noor tunneb, et ta areneb, ta tegevused on mõtestatud (sest teda ju coach'itakse), siis püsib ta sinuga pikalt.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.