Kuigi riik on loonud ettevõtlikele inimestele võimaluse avada ettevõtluskonto, ei saa selle kaudu teha näiteks väärtpaberitehinguid, ja nii tekkis mõte arendada tänasest investeerimiskontost universaalne ärikonto, kirjutab Tarmo Tanilas oma seletuskirjas Edukale Eestile.
- Tarmo Tanilas. Foto: Raul Mee
Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama päevast, kui LHV teatas ettevõtluskonto loomisest ning hakkasin koos sõber Martiniga mõtlema, kas tasub ka endal see avada. Nagu üldiselt teada ja raadios räägitakse, on Eesti pensionäride vaesusrisk Euroopa Liidu kõrgeim ning vanaduspõlves nina vee peal hoidmiseks tuleb juba nooruspõlves hakata enda rahalise vabaduse ujumisvestile õhku sisse puhuma.
Ettevõtluskonto on bürokraatiavaba äritegevuse vorm, mis on mõeldud füüsilistele isikutele, kes pakuvad oma kaupu ja teenuseid kõrvaltegevusena ning kellel ei ole suuri kulusid töövahenditele. “Maksustada tuleb mitte rikkaks saamist, vaid rikas olemist!” ütleb Olari Taal ja õigus ka. Olin pettunud, et ettevõtluskonto kaudu ei saanud väärtpaberitehinguid teha, ning Martin ütles, et äritegevusest sinna laekuvast rahast iga kuu tulumaksu kinni pidada on osaühinguga võrreldes ebaõiglane.
“Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem,” ütleb Eesti vanasõna. Kui puudub süsteem, kuidas väikeettevõtlus pisikeste summade investeerimisega kuluefektiivselt ühendada, siis tuleb see ise luua. “Kes minutit ei hinda, ei tõuse iial esirinda,” rääkis üks kuulus mees, kelle nime ma enam ei mäleta, ja nii see on. Martin, kellel suure kehakaalu tõttu läheb liikumine raskelt, palus, et ma aja kokkuhoiuks käbedalt kauplusest midagi süüa tooks, sest tühi kõht takistab loovust.
Võtame investeerimiskonto tükkideks
Siinkohal jätan ma vahele, mis teel poodi ja tagasi juhtus, ning jätkan sealt, kus pitsa nosimise kõrval otsustasime tänase investeerimiskonto tükkideks võtta. “Probleemi kallale asudes ei tea kunagi, mis sellest välja võib tulla,” ütles Newton, kellele õun pähe kukkus. Investeerimiskonto süsteem loodi 2011. aastal, millega osaliselt likvideeriti eraisikutena väärtpaberitesse investeerivate inimeste karjuv maksustamise ebaõiglus juriidiliste isikutega võrreldes. Hea toit ergutab mõtlemist ja nii juhtus ka minuga. “Teeme investeerimiskonto ärikontoks!” hüüdsin teise tuppa pastaka järele suundunud sõbrale. “Nagu üldiselt teada, ei saa poliitikud sõnalisest selgitusest hästi aru,” sõnas Martin ning soovitas mul enda mõtted paberile panna, seda ma ka tegin.
Ärikonto on tavaline arvelduskonto, mille kasutamine võimaldab eraisikutel väikeettevõtlusest ning finantsvaralt saadud tulu maksustamist edasi lükata. Tulumaksukohustus tekib siis, kui inimene võtab ärikontolt raha välja rohkem, kui on sinna sisse pannud. Ärikonto avamisel seotakse see eraisiku valikul ühe tema olemasoleva arvelduskontoga. Ärikonto sissemakse on omaniku antud kontolt ärikontole kantud summa. Ärikonto väljamakse on ärikontolt eraisiku tavakontole tagasi liikunud summa. Raha saab liikuda vaid eraisiku antud kontode vahel. Ärikontolt ei saa raha ilma finantsvara vastu saamata liikuda kolmandate isikute kontodele. Lihtne, õiglane, motiveeriv!
“Üksnes ärikonto olemasolu ei kindlusta meile paremat tulevikku, kui me ei suuda sellele raha tekitada,” oli Martini hääles kuulda pessimismi. “Osaühingu hõlma ei hakka keegi, aga ettevõtluskonto puhul maksuamet hakkab küll, kui peab tuludelt kohe maksu kinni ja ei taha kuulata, et ma ei hakka seda raha kohe kasutama,” porises sõber edasi. Jäin mõttesse. Keerulises olukorras hakkab inimese aju kahekordse kiirusega töötama ja nii juhtus ka minuga.
Sobib väiksemate summade puhul
Osaühing sobib suurepäraselt inimestele, kellel on äris palju kulude mahaarvamisi ning kus liiguvad suuremad summad. Madalate kulude ja väiksemate summade puhul aitab ärikonto, mis lubab ettevõtlustulud sinna kanda. Olgu selleks siis kas tõlkimine, raamatute kirjutamine, laste hoidmine, nõustamine või midagi muud, mida inimene teeb oma vabast ajast. Tegemist ei ole ärikonto sissemaksega, vaid legaalse võimalusega maksude tasumist ajas edasi lükata ning liikuda säästetud summa ja investeeringute abil kiiremini finantsvabaduse poole.
Ärikontol oleva raha eest võib inimene oma vabal valikul soetada kas väärtpabereid, osta kinnisvara, metsa, maad või investeerida ühisrahastusse. Väärtpaberite müügist saadud raha ning finantsvaralt pidevalt laekuv tulu peavad liikuma ärikontole. Ärikontolt kinnisvara, maa või metsa ostmisel tehakse e-kinnistusraamatus märge, et tegemist on investeerimisvaraga, mille müügi või rentimise puhul saab raha laekuda vaid ärikontole. Ärikontolt ühisrahastuse portaalidesse raha kandes saab raha sealt tagasi liikuda ainult ärikontole. Investor koostab korra aastas ärikonto raporti ning esitab selle maksuametile. Protsess on lihtne, sest kajastada tuleb vaid ärikonto sisse- ja väljamaksed.
Ühendagem jõud
“Riik ja pangad saavad jõud ühendada, luues ärikonto raporti, mis internetipangas nupule vajutades ise kõik vajalikud arvutused teeb ja selle otse maksuametile saadab,” sõnas Martin juba veidi optimistlikuma häälega. Mina ei öelnud midagi, sest sain aru, et esialgu on need veel ainult tühjad unistused. E-riigile pole tegemist kontimurdva ülesandega, kui meil vaid piisavalt kollektiivsust ning pikaajalist visiooni jagub. Kollektiivsuse parandamiseks on parim vahend talisuplus. Talisuplejad on kogu aeg koos: algul jääaugus ja hiljem haigla palatis!
“Kas sa usud, et sinu ideest võiks kunagi asja saada?” uuris Martin. “Hea mõte toob ikka teo kaasa, aga tigu liigub aeglaselt,” teadis juba mu vanaisa. Ärikonto on riigi üleskutse inimeste ettevõtlikkust suurendada. Riik loob sobivad tingimused ning inimesed vastutavad ise oma tuleviku eest. Mida rikkamad on meie inimesed, seda vähem peab riik leidma raha toetustele ja seda enam saame investeerida innovatsiooni.
Nüüd ma olengi ausalt ära rääkinud, kuidas see juhtus, et ma investeerimiskonto edasiarendusena ärikonto tegin ja selle parema tuleviku lootuses Edukale Eestile esitasin. See ei olnud protest praeguse süsteemi vastu, nagu üks mu kolleeg ütles, vaid siiras soov inimeste ettevõtlikkust suurendada.
Edukas Eesti on Advokaadibüroo Cobalt, Eesti Gaasi, Harju Elektri, Silberauto, Tallinna Kaubamaja ja Äripäeva arvamuskonkurss. Ootame konkursile Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.