Kindlustusühistud kõrvaldavad anomaalia

Riigikogu kiitis möödunud nädalal 74 poolthäälega heaks kindlustustegevuse seaduse muudatuse, mis annab võimaluse kindlustusühistute loomiseks Eestis. Kui täna domineerivad Eesti üsna stabiilselt kasumlikul kahjukindlustuse turul peamiselt väliskapitalil põhinevad kindlustusettevõtted ning rõhuv enamus teenitavast kasumist viiakse riigist välja, siis seaduse muutmise järel võiks nii kahju- kui ka elukindlustuse turule lisanduda 1-2 uut ühistut, mis toob turule kaasa tihedama konkurentsi.

Seadusemuudatus ei tähenda automaatselt, et lähiajal kindlustusühistuid Eestis ka tekib, kuid see kõrvaldab pikalt kestnud anomaalia, mis takistas kindlustussektoris ühistulise ettevõtlusvormi kasutamise. Kindlustusühistute turuosa ulatus 2016. aastal Euroopa kahjukindlustuse turul üle 40% ja elukindlustuse turul ligi veerandini. Enne teist maailmasõda oli ka Eestis kindlustusühistute turuosa 40 protsenti.

Põllumajanduskoja vaatest on Eesti kahjukindlustuse turul olemas kindlustuskaitseta kindlustushuvi, eeskätt põllumeeste, aga ilmselt ka teistes segmentides. Riskijuhtimine, mille üheks osaks on ka kindlustamine, muutub põllumajanduses üha olulisemaks. Sagenenud ekstreemsed ilmastikuolud, loomataudide levik jms sunnivad põllumehi otsima terviklahendusi, kuidas riske paremini maandada. Kindlustusühistu loomine ja sellesse kuulumine võiks olla võimaluseks põllumajandussektori jaoks sobilike kindlustustoodete arendamisel või turule toomisel, seda ka koostöös teiste riikide kindlustusühistutega.

Uus seadus võimaldab Eestisse tagasi tuua kindlustusühistud, st kaasata Eesti kliendid ühistu liikmeteks ehk omanikeks. Kliendi jaoks tähendab ühistu liikmeks olemine omaniku huvidest lähtuvat kindlustustoodete läbipaistvat hinnastamist ja võimalust kaasa rääkida ettevõtte arendustegevuses. Ühistusse kuulumine võiks põllumeeste jaoks tähendada ka suuremat huvi oma saagi, loomade või vara kindlustamiseks, sest erinevalt tavalise äriühingu teenuste kasutamisest on lisaks kindlustuskaitsele võimalik osa saada ka ühistu omanikutulust.

Põllumajanduses on ühistegevusel pikad traditsioonid. Kuigi pool sajandit kestnud nõukogude okupatsioon katkestas ühistute arengu Eestis, siis tänaseks on ühistud taas loodud ja tegutsevad üsna edukalt nii teravilja, piimanduse, loomakasvatuse, tõuaretuse kui tootmissisendite ostu valdkondades. Meie eeskujuks on Põhjamaad, kus ühistuline mudel on domineeriv ettevõtlusvorm põllumajandus- ja toidutööstuse valdkonnas.