Kaks vaadet valimistele

Riigikogu valimiste käigus jäid kõlama kaks märksõna – „pikk vaade“ ja „maailmavaade“. Neist esimene on ettevõtjatele vägagi südamelähedane, sest pole vist äriühingut, mille omanikud ei sooviks oma äri ajada jätkusuutlikult ja pikema aja jooksul. Ikka selleks, et tehtud investeeringud ennast ära tasuks ja sellele lisaks oleks võimalik ka kasumit teenida. Jätkusuutlikkus tähendab aga tulevikku vaatamist ning pikemaajaliste plaanide tegemist. Ikka selleks, et õigel ajal tuleviku vajadusteks ning võimalikeks väljakutseteks valmis olla.

Eesti on silmitsi mitme keerulise teemaga, mille lahendamiseks on vaja pikka vaadet ehk pikaajalise plaani koostamist ning elluviimist. Olgu need demograafilisest olukorrast tulenevad tööjõuprobleemid või venekeelse elanikkonna integreerimise ja eestikeelse kooliharidusega seonduvad väljakutsed.

Kiirelt ja lihtsate võtetega ei parane suhtumine ka haridusse, seda isegi juhul kui õpetajad saaksid oodatud palgatõusu – kutse- ja ülikooliharidus peab kohanema kiiresti muutuva töö sisu ja töökeskkonnaga, et pakkuda õigel ajal sobiva kvalifikatsiooniga n-ö tarku töötajaid.

Eraldades SKTst ühe protsendi teadus- ja arendustegevusse ei ole sellest enne kasu, kui teadusesse suunatud raha hakkab ka tegelikult Eesti majanduse ja seeläbi inimeste elu parandama. Ka see ei juhtu üleöö ning vajab head plaani.

Maailmavaatelised erinevused avalduvad majanduses ennekõike selles, et kust tuleb raha ja kuhu see läheb. Eesti on väike ning peab konkurentsis püsimiseks olema kiire, paindlik ja tõhus riik. Riigireform on vajalik mitte ainult selleks, et vähendada ametnike arvu ja bürokraatiat, vaid ennekõike selleks, et riigil oleks ressursse pakkuda kõiki vajalikke avalikke teenuseid ning seda oodatud kvaliteediga.

Lisandväärtust, mis võimaldab ära katta riigieelarves sisalduvad kulud, luuakse peamiselt ettevõtluses ehk teisisõnu – poleks ettevõtlust, poleks maksutulu ja poleks ka midagi ümber jagada. Maksupoliitika osas on erakondade maailmavaadetest tulenevad seisukohad mitmes kohas küllalt vastandlikud, mistõttu ettevõtjate üleskutse on, et maksukeskkond vajab korralikku analüüsi ning süsteemi muutmiseks tuleb ühiskonnas saavutada laiapõhjaline konsensus. See võib aga võtta aega, mistõttu maksurahu väljakuulutamine oleks mõistlik otsus.

Kuna riigikogu nimekirjast ettevõtjaid peaaegu ei leia, siis on nii nüüd kui ka edaspidi tööandjate keskliidu ja teiste erialaliitude ning organisatsioonide ülesandeks pakkuda poliitikutele oma praktilist tuge nii Eesti riigile pika vaate väljatöötamisel kui maailmavaate avardamisel. Eesmärk on meil ju ühine – Eesti inimeste heaolu kestlik kasv, mis põhineb majanduse arengul ja toimival õigusriigil.