Tõsi, mõne väiksema, „listi“ sattunud kaupluse juures avastatakse väike rikkumine. Selle kohta tehakse ettekirjutus ja asi parandatakse. Ei jõuta aga nendeni, kes reegleid massiliselt rikuvad. Peamiselt kontrollitakse vaid suuri ametlikke kaupluseid, kes tegelikult on juba seaduskuulekad, korrektsed ja kauplevad kvaliteetsete toodetega.
Salakaubanduse suur osakaal sunnib seaduskuulekad ettevõtted tegutsema ebavõrdse konkurentsiga olukorras. Radikaalne hinnatõus ja müügi piiramine andis illegaalsetele tootjatele kahtlemata trumbid kätte.
Tänane regulatsioon tapab ausaid ja suuremaid kaupmehi. Väiksemad ja skeemitavad kasvavad tohutu kiirusega ja võtavad turu üle. Lõpptulemusel lähevad pankrotti need ettevõtted, kes müüvad ohutut kaupa ja maksvad korralikult makse ning turule jäävad kaupmehed, kes müüvad klientidele potentsiaalselt ohtlikke tooteid ja jätavad maksud maksmata.
Lahendus on paari aasta tagustes seadustes
Kuidas turukaos lahendada? Meie ettepanek on lihtne. Eeskuju tuleb võtta riikidest, kes on otsustanud ise e-sigareti saatuse üle ega ole lähtunud pimesilmi Euroopa Liidu direktiividest. Väga head regulatsioonid on Suurbritannias, Iirimaal, Uus-Meremaal, Islandil ja Norras ning võrreldes Eestiga on häid regulatsioone paljudes riikides, näiteks Saksamaal, Rootsis, Tšehhis, Taanis, Itaalias jne. Kusjuures, Itaalia langetas e-vedelike aktsiisi 80% ja tühistas internetimüügi keelu, kuna kogemused täitasid, et kõrge kehtestatud aktsiis sillutas e-sigareti kasutajate tagasitee tavatubaka juurde või osteti tooteid välisriikidest ja leti alt. Ülipüüdliku koolipoisina Eesti mitte ainult ei täitnud EU direktiive hindele viis, vaid punnitas kuueni ja tegi regulatsioonid karmimaks, kui seda muidu nõuti.
Nii e-sigareti kasutajatele, ausatele kauplejatele kui ka riigile (ja selle julgeolekule) oleks kõige kasulikum, kui e-sigaretitooted oleksid tunduvalt vähem reguleeritud. Lähme ajas mõni aasta tagasi, jätame alles vajalikud piirangud, kuid kaotame need, mis segavad riiki, ausaid kauplejaid ja tarbijaid.
Mõistlikud piirangud on vedeliku ohutust tagavad laboratoorsed analüüsid, kõikide e-sigareti toodete registreerimine ühises Euroopa Liidu süsteemis ja veipimise keelamine bussides, koolides ja muudes sarnastes kohtades. Kindlasti ei tohi tooteid müüa alaealistele. Küll aga peaks ära kaotama või tugevalt vähendama aktsiisi ja lubama internetipoed, kuna ühes sellega kaoks ka motivatsioon riiki petta ja keelatud tooteid leti alt müüa. Absurdne on ka see, et e-sigaretti tuleb tõmmata suitsuruumis koos tavaliste tubakasuitsetajatega, niisamuti ei tohi e-sigaretti tõmmata metsas. Seaduse silmis põhjustab see tuleohtu – aga e-sigaret ju ei põle.
Aktsiisi kaotamise järel võidaks riik teiste maksude, käibe- ja sotsiaalmaksu pealt. Nii jääb müüjale võimalus endale ametliku palga maksmiseks, mis on vaieldamatult oluline igaühele. Sama ettepanekuga kaasneb palju kaudseid võite. Näiteks kaob vajadus kontrollida kauplejate aktsiiside tasumist ning ressursi saab suunata toodete legaalsuse, sertifikaatide ja piisava kvaliteedi olemasolu kontrollile.