Eesti salarelv – tulemuspõhised hanked ja lahendused

Eestil on suuri kroonilisi probleeme, mis ei taha kuidagi ära laheneda: paljud riigihanked venivad ning ei anna kokkuvõttes soovitud tulemust; Lõuna-Eesti jookseb rahvast tühjaks, nii et varsti võiksime need kasutusest väljas alad Lätile kinkida; sissetulekute vahe Tallinna ja muu Eesti vahel aina kasvab; tööjõuline elanikkond väheneb; ettevõtted ei suuda palgakasvuga sammu pidada; haridus- ja teadussüsteem on alarahastatud ja ohtliku trendina on õpetajatest ja õppejõududest saamas klienditeenindajad, kellel puudub lastevanemate ja õpilaste seas autoriteet; me ei suuda jõuda kokkuleppele metsa ja teiste loodusressursside kasutamises ning majandamises. Loetelu võiks veel üsna pikalt jätkata.

Paradoksaalsel kombel tuleb lahenduste leidmiseks lahendused ära keelata. Kõigi ülaltoodud ja paljude teiste probleemide puhul on väga inimlik haarata ühe seitsme teada ja tuntud klassikalise lahenduse järele. Kahjuks ei sobi need klassikalised lahendused krooniliste probleemide lahendamiseks, sest need on peenhäälestavad lahendused. Need ei aita saavutada läbimurdeliselt paremat lahendust, vaid aitavad ainult praegust tegevust teha veidikene paremini. Eesti riik on liiga väike, et kulutada aega ja raha lahendustele, mis ei aita meid edasi hüppeliselt.

Võtame peenhäälestavate lahenduste ohtlikkuse näitena riigihanked. Viimasest ajast on meedias probleemsete hangetena läbi käinud hanked tankitõrje relvadega, sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS 2 hange ja haigekassa lepingupartnerite hange.

Eesti ei ole maailmas ainus riik, mis tunneb muret, et riigihangete ettevalmistamine ja ellu viimine võtavad terve igaviku ning sageli ei anna oodatud tulemust. Riigihankeid korraldavatele ametnikele avaldatakse üha enam survet, et nad kiirendaksid hanke protsesse ning tõhustaksid hangete läbiviimist, et saaksime soodsamaid ja tulemuslikumaid riigihanke lepinguid. Ametnikke survestatakse, et nad sunniksid hangete ellu viijaid täpselt järgima hanke nõudeid ja andma üle täpselt selle, mis hankes kirjas.

Riigihangete probleemide lahendamise puhul näevad seitse peenhäälestavat lahendust välja järgmised:

Peenhäälestamislahendus nr 1. Rohkem raha. Riigihankeid ellu viivad ametkonnad teatavad, et hangete paremaks läbiviimiseks on neil vaja rohkem raha, sest neil on vaja palgata juurde oluliselt rohkem spetsialiste.

Peenhäälestamislahendus nr 2. Rohkem tarkvara. Ametkonnad annavad teada, et probleem laheneks, kui neil oleks parem tarkvara, mis aitaks hallata kõiki keerukaid hankeid ning nendega seonduvaid dokumente.

Peenhäälestamislahendus nr 3. Rohkem struktuurimuutusi. Kui hanked on tsentraliseeritud (nt justiitsiministeeriumis), siis varem või hiljem leitakse, et need tuleks detsentraliseerida. Kui hanked on detsentraliseeritud (nt haiglate tarkvarasüsteemid), siis varem või hiljem leitakse, et need tuleks tsentraliseerida.

Peenhäälestamislahendus nr 4. Rohkem koolitusi ja kommunikatsiooni. Riigihangete puhul tuuakse uuringutes välja, et peaks rohkem koolitama ametnikke ja ettevõtjaid, kuidas hankeid ette valmistada, neid läbi viia ning neis osaleda.

Peenhäälestamislahendus nr 5. Rohkem andmeid. Kui ametnikel ja järelevalveorganitel oleks rohkem andmeid, siis saaksime kiiremini teada, kuhu ja millised hanked toppama jäävad ning milliseid hanke punkte kõige sagedamini vaidlustatakse ja nii edasi.

Peenhäälestamislahendus nr 6. Rohkem vastutust ja süüdistamist. Ametnikud süüdistavad ettevõtteid, ettevõtted süüdistavad ametnikke. Aeg-ajalt tõstatub idee, et tuleks luua riigihangete keskus, mis vastutaks kõikide probleemide lahendamise eest ja keda mõlemad pooled saaksid omakorda süüdistada.

Peenhäälestamislahendus nr 7. Rohkem strateegilist planeerimist. Korraldatakse avalikke strateegia planeerimise sessioone, kus kõik osapooled saavad avaldada oma arvamust. Strateegia planeerimisega seoses luuakse uus veebileht ning korraldatakse veebihääletusi.

Kui ka kõik need seitse peenhäälestuse lahendust ellu viia, siis need ei lahenda tegelikku probleemi. Suur osa riigiametkonnast on seotud hangete tehniliste tingimuste ja tööde kirjeldamise ning tingimuste täidetuse kontrollimisega.

Tegelik probleem on selles, et hanked ei ole üles ehitatud läbimurdelise tulemuse saavutamise, vaid tehniliste tingimuste täitmise seisukohast. Praktikas on võimalik täita kõik tehnilised tingimused, ilma et saavutataks soovitud eesmärk. Seitse peenhäälestamise lahendust aitaksid meil täpsemalt sõnastada tehnilisi tingimusi ja jälgida veidi kiiremini nende tehniliste tingimuste täidetust.

Tegelik lahendus oleks, kui riigihanked oleksid tulemuspõhised. Näiteks riigigümnaasiumi ehitamise tulemuslikkust mõõdetakse koolirõõmu ja õppeedukuse suurenemisega. Haigla tarkvarahankeid loetakse täidetuks, kui arstil kulub andmete sisestamiseks 50% vähem aega ning ta saab ekraani asemel päriselt patsiendiga suhelda.

Kuigi tulemuspõhised riigihanked võiksid olla Eesti riigi salarelv, siis ei tohi me piirduda ainult hangetega. Maailmas on näiteid, et ülaltoodud lähenemised on võimalikud. Utah osariik USAs on loobunud peenhäälestuse lahendustest ja läbimurdelistele lahendustele keskendumine on kiirendanud avaliku sektori protsesse ja vabastanud rahalist ressurssi 30% ja enam. Leedus suudeti masu ajal kuus korda kiirendada pankrotistunud ettevõtete töötajate rahalist toetamist ilma seadusi või tarkvara muutmata või ametnikke lisamata.

Kui keelustame peenhäälestavad lahendused ettevõtluses, hariduses, teaduses, sotsiaaltoes, tervishoius, looduskaitses ja regionaalses arengus, siis avame võimalused läbimurdelistele lahendustele ning saame päriselt Eesti elu paremaks teha.