OMX Baltic−0,59%289,37
OMX Riga0,51%884,99
OMX Tallinn−0,84%1 828,85
OMX Vilnius0,2%1 140,36
S&P 5000,16%5 776,53
DOW 300,12%42 636,19
Nasdaq 0,31%18 244,26
FTSE 1000,33%8 666,54
Nikkei 2250,46%37 780,54
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,92
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%91,22

OMX Baltic−0,59%289,37
OMX Riga0,51%884,99
OMX Tallinn−0,84%1 828,85
OMX Vilnius0,2%1 140,36
S&P 5000,16%5 776,53
DOW 300,12%42 636,19
Nasdaq 0,31%18 244,26
FTSE 1000,33%8 666,54
Nikkei 2250,46%37 780,54
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,92
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%91,22

25.03.25, 16:00

Martin Altraja: Eesti vajab rohkem süsteemimõtlejaid

Eesti võiks oma väiksuse ja paindlikkusega olla ideaalne koht süsteemse mõtlemise rakendamiseks, kirjutab Martin Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Martin Altraja

Martin Altraja. Foto: Erakogu

Kas tulevad ette olukorrad, kus teeme kõvasti tööd, aga tulemust ei tule? Tihti tuleneb see sellest, et me ei mõista, kuidas süsteemid toimivad ja mis toob kaasa soovitud tulemuse kõige tõhusamalt.

Donella Meadows (1941–2001), Ameerika keskkonnateadlane ja süsteemimõtleja, on lisaks "Kasvu piiridele" kirjutanud klassikalise õpiku "Süsteemimõtlemise alused". Mida rohkem inimesi oskab mõelda süsteemide keeles, mõistab maailma keerukust ja näeb osadevahelisi seoseid, seda edukam on meie ühiskond tervikuna.

Süsteem on omavahel seotud elementide kogum, mis koosneb osadest, seostest nende vahel ja eesmärgist. Me elame süsteemide maailmas ja oleme ise süsteemid. Süsteemid toimivad kaht tüüpi tagasisideahelate kaudu: tasakaalustavad ahelad stabiliseerivad süsteemi, tugevdavad ahelad aga kasvatavad või vähendavad protsesse eksponentsiaalselt.

Eesti haridussüsteemi näitel on tasakaalustavaks tagasisideahelaks näiteks õpilaste testitulemused, mis annavad koolidele infot õppekvaliteedi kohta ja võimaldavad kohandada õpetamismeetodeid.

Võimendavaks tagasisideahelaks on aga "eliitkooli" efekt, kus heade tulemustega koolid meelitavad ligi paremaid õpilasi ja õpetajaid, mis omakorda parandab nende tulemusi veelgi – samal ajal kui testitulemuste poolest nõrgemad koolid võivad sattuda vastupidisesse spiraalil.

Rohkelt süsteemseid probleeme

Süsteemidel on alati ka piirangud. Näiteks lõputut majanduskasvu hakkab ühel hetkel piirama keskkonna taluvusvõime. Nisu vajab kasvamiseks õhku, päiksesevalgust, vett, fosforit, lämmastikku ja veel palju muud. Ei ole tähtis, kui palju lämmastikku või vett on taimele kättesaadav, kui puudu on fosforist.

Rohkem fosforit ei ole kasulik juurde lisada, kui probleem on vähene kaalium. Bioloogias on see tuntud kui Liebigi miinimum, kuid sama põhimõte kehtib ka näiteks suurtööstuse arendamisel – pole vahet, kui palju meil on odavat roheelektrit, kui meil pole piisavalt vett, oskustööjõudu või väärindamist vajavat ressurssi.

Eesti rahvastiku vananemisega seotud väljakutsed vajavad samuti süsteemset lähenemist. Meie pensionisüsteem on näide süsteemist, kuhu on sisse ehitatud viivitused; tänased otsused – teise samba vabatahtlikuks muutmine – mõjutavad pensionisaajate heaolu alles aastakümnete pärast.

Eesti töötajate pensioni maksujärgne asendusmäär on niigi üks madalamaid Euroopa Liidus ning hakkab tulevikus OECD hiljutise uuringu järgi olema ainult 34,4 protsenti senisest palgast. Sellise lühinägeliku otsuse tagajärjed jõuavad päriselt kohale alles aastakümnete pärast ning siis kuidagi kiiresti olukorda parandada pole enam võimalik.

Samas võimaldab süsteemimõtlemine seda tekkivat probleemi ka teise nurga alt lahendada. Kui traditsiooniliselt on pensionisüsteemi eesmärk olnud tagada toimetulek pärast tööturult lahkumist, siis kõrgema taseme lähenemine küsiks, kas see eesmärk on endiselt asjakohane või vajame laiemat eesmärki – näiteks luua süsteeme, mis toetavad aktiivset vananemist, elukestvat õpet, paindlikku osaajaga töötamist kõrgemas eas ning vanemaealiste teadmiste ja kogemuste edasiandmist.

Hetkel kuum

Oleg Gross terviserikkest: see oli ootamatu ja sain aru, et aeg on piiratud

Tuntud kinnisvaraarendaja maadleb võlgadega ja kaalub magusa krundi müümist

Suurima maksuvõlaga rõivakaupmees: viimane talv jäi vahele, mõju on suur

Nortal Eesti tegevjuht: turvalisus on tehnoloogia arendamisel kriitilise tähtsusega

Muudame kollektiivset mõtteviisi

Süsteemimõtlejad teavad, et süsteemi käitumine on tugevalt määratud selle eesmärgiga – kui eesmärk on valesti püstitatud, siis optimeerib süsteem end vale asja saavutamiseks, isegi kui kõik süsteemi osad töötavad ideaalselt.

Näiteks kui seada ühiskonna eesmärgiks majanduskasv, siis teeb see ühiskond kõik endast oleneva, et kasvatada majandust. Majandus võib kasvada, samal ajal kui rikkus koondub üha väiksema hulga inimeste kätte.

Eesti SKT on kasvanud märkimisväärselt, kuid samas on püsinud või isegi süvenenud regionaalsed erinevused, kus Tallinn ja Harjumaa arenevad kiiresti, ent maapiirkonnad jäävad maha. Tugevat majanduskasvu võib saata töö ja eraelu tasakaalu halvenemine, kogukondlike sidemete nõrgenemine ning vaimse tervise probleemide sagenemine. See on klassikaline näide süsteemist, mis optimeerib vale mõõdikut.

Kui ühiskond soovib tagada riigi julgeolekut ja seda mõõdetakse riigikaitsele kulutatud rahasummana, siis toodab süsteem kaitsekulutusi. See võib pakkuda julgeolekut, aga ei pruugi. Tegelikult võib see julgeolekut õõnestada, kui kulutusi tehakse ülejäänud majanduse arvel ning kui kulutused tehakse ülemäärasele, ebavajalikule või mittetöötavale relvastusele.

Ilmselt võiks kaitsevägi suurenevate kaitsekulude juures osta tõepoolest mõne allveelaeva, nagu enne teist maailmasõda, kuid see on näide sellest, kuidas kaitsekulu suurendab julgeolekut vähesel määral.

Eesti ees seisvad väljakutsed on omavahel põimunud ja nõuavad süsteemset lähenemist. Eesti võiks oma väiksuse ja paindlikkusega olla ideaalne koht süsteemse mõtlemise rakendamiseks.

Meie väljakutsed ei ole mitte ressursside puudus, vaid pigem võimekus olemasolevate klotsidega võimalikult oskuslikult mängida, näha seoseid erinevate valdkondade vahel ja julgus teha pikaajalisi, süsteemseid muudatusi. Kui muudame oma kollektiivset mõtteviisi, muutuvad ka lahendused, millest me üldse mõelda oskame.

Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!

Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

Martin Altraja: Eesti vajab rohkem süsteemimõtlejaid

Hetkel kuum

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Podcastid