Rain Lõhmus: ma tahaks kasvada tehisaruga kokku
- OMX Baltic−0,35%290,06
- OMX Riga0,03%883,45
- OMX Tallinn−0,68%1 831,91
- OMX Vilnius0,41%1 136,91
- S&P 5001,76%5 767,57
- DOW 301,42%42 583,32
- Nasdaq 2,27%18 188,59
- FTSE 1000,7%8 698,22
- Nikkei 2250,46%37 780,54
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,92
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,33
- OMX Baltic−0,35%290,06
- OMX Riga0,03%883,45
- OMX Tallinn−0,68%1 831,91
- OMX Vilnius0,41%1 136,91
- S&P 5001,76%5 767,57
- DOW 301,42%42 583,32
- Nasdaq 2,27%18 188,59
- FTSE 1000,7%8 698,22
- Nikkei 2250,46%37 780,54
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,92
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,33
- ST
Rain Lõhmus: ma tahaks kasvada tehisaruga kokku
Kogu maailm liigub üha suurema digitaliseerimise poole, kuid kas ka haridus suudab selle arenguga sammu pidada? Tehisintellekt ja virtuaalsed klassiruumid on juba kohal, muutes õpetamise ja õppimise viise, kuid kas Eesti haridussüsteem suudab selle tempoga kaasa minna? Ja kas ainult tehnoloogia kasutamine hariduses on piisav või vajame ka sisulisi muutusi õpetamismetoodikas?
Hariduses muutub üha olulisemaks kultuuridevaheline suhtlus ja tehnoloogiline kirjaoskus. Kas Eesti koolidel on piisavalt julgust, et võtta üle parimaid praktikaid mujalt maailmast ja integreerida need kohaliku haridussüsteemiga? Üha globaliseeruvas maailmas pole küsimus enam selles, kas rahvusvaheline haridus on kasulik või ohtlik, vaid selles, kuidas see võimalikult efektiivselt Eestisse tuua ning tagada, et meie õpilased oleksid valmis konkureerima globaalsel tööturul.
Kuidas õpetada noori ajastul, kus masinad teevad varsti suurema osa tööst ära? Kas tehisintellekt suudab asendada õpetajat või on inimkontakt ja sotsiaalne õpe asendamatud? Need küsimused on täna olulisemad kui kunagi varem.
Kas haridus suudab ajaga sammu pidada?
Eesti haridussüsteemi peetakse rahvusvaheliselt edukaks, kuid kas me oleme valmis kohanema tehnoloogia pöördeliste muutustega? Hariduse tulevik sõltub võimest olla paindlik ja kiire kohaneja.
„Kõige ohtlikum asi on enesega rahulolu ja paigale jäämine,“ ütleb Rain Lõhmus, kes on Audentese üks omanikest. Innovatsioon hariduses ei tähenda ainult uute vidinate kasutamist, vaid ka mõtteviisi muutust – kuidas me õppimist käsitleme ja milliseid oskusi tegelikult vajame.
Õpetaja vs. tehisintellekt – kas robotist saab parim pedagoog?
Tehisintellekt on juba klassiruumides kohal – õpilased kasutavad seda õppimisel ja õpetajad õpetamisel. Aga kas AI võiks asendada tulevikus õpetajat?
„Inimesed tahavad inimesi,“ märgib Lõhmus. Kool ei ole ainult faktide omandamise koht, vaid ka sotsiaalne keskkond, kus areneb empaatia, kriitiline mõtlemine ja meeskonnatöö. Masinad võivad küll teadmisi edasi anda, kuid kas nad suudavad inspireerida?
Siiski on AI teinud suuri edusamme. „Kui Garri Kasparov kaotas 1997. aastal malemängu superkompuutrile Deep Blue, oli see paljude jaoks sümboolne hetk – masinad hakkasid ületama inimesi ka loogilises mõtlemises. Täna näeme sarnast arengut keeletöötluses, probleemilahenduses ja isegi loomingulistes valdkondades,“ lisab Lõhmus.
Kas tehnoloogia teeb noored targemaks või hajutab tähelepanu?
Sotsiaalmeedia ja algoritmide kureeritud lühivideod haaravad noorte tähelepanu. Kas see soodustab õppimist või hoopis vähendab süvenemisvõimet?
Lõhmuse sõnul on tehisintellekt ja digitaalsed tööriistad suured võimalused, kuid neil on ka varjuküljed: „Noored veedavad suure osa päevast, vaadates neid lühivideoid. Ma ei ole päris kindel, et see on kõige parem õppimisformaat.“
Seega on oluline õpetada noori mitte ainult tarbima tehnoloogiat, vaid ka selle mõju mõistma ja tasakaalu leidma.
Milliseid töötajaid koolid tööturule täna ette valmistavad?
Tulevik kuulub neile, kes suudavad kohaneda ja probleemilahendust õppida. „Me vajame probleemi lahendajaid, kes on järjekindlad, visad ega karda uusi väljakutseid,“ nimetab Lõhmus suundi.
Hetkel kuum
See tähendab, et kooli roll ei peaks piirduma faktide edasiandmisega, vaid keskenduma oskustele nagu
- kriitiline ja analüütiline mõtlemine;
- kohanemisvõime ja elukestev õpe;
- digiteadlikkus, kirjaoskus ja tehnoloogia mõistmine;
- koostöö- ja suhtlemisoskused.
Kas Eesti haridus julgeb suurelt unistada?
„Mulle tundub, et me istume natuke oma mõtetes kinni,“ märgib Lõhmus oma kogemuse põhjal. Kui Eesti tahab olla hariduses edasiviiv jõud, peab ta avatumalt vaatama maailma, rakendama uusi meetodeid ja mitte kartma eksperimentaalsust.
Eestis on palju potentsiaali, kuid küsimus on, kas julgeme seda maksimaalselt ära kasutada. Kas suudame haridussüsteemi muuta paindlikumaks, et valmistada noori ette mitte ainult tänaseks, vaid ka homseks ja ülehomseks?
Üks on kindel: haridus ja tehnoloogia ristteel on vaja teha teadlikke otsuseid. Meil on võimalus kasutada AI-d ja digivahendeid targalt, kuid me ei tohi unustada inimliku kontakti ja loovuse olulisust. Küsimus ei ole selles, kas masinad võtavad üle – küsimus on selles, kuidas me inimesena kohaneme ja oma tugevusi esile toome.
Saatejuht on Lauri Toomsalu. Kuula saadet siit:
Enimloetud
6
Viimased uudised
Investor Toomase investeerimisideed Saksamaalt
72 akadeemilist tundi, millest 32 ak/h auditoorne õpe ja 40 ak/h iseseisev e-õpe
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele