Aastaid kestnud Eesti poliitilise eliidi ükskõiksus Narva võimu mentaliteedi muutmiseks on viinud meid olukorda, kus kaitsepolitseiamet uurib piirilinnas järjekordse kohaliku „poliitautoriteedi“ kriminaalasja, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Koit Brinkmann.
- Koit Brinkmann. Foto: Andras Kralla
Palju efektiivsem ning mõistlikum oleks aga panustada Narva võimusüsteemi muutmisele, kuid siin peavad kõik Eesti erakonnad, eesotsas nende juhtidega, paraku peeglisse vaatama.
Küsimus ei ole linna eestikeelseks muutmises, vaid murda tuleb aastakümnete jooksul kivistunud arusaamad ja toiduahelad, mis toimivad nagu Narva jõe teisele kaldale jäävas riigis.
Narva korrumpeerunud poliitikat ei ravi peade pidev maharaiumine, umbrohust saab lahti seda koos juurega välja kiskudes. Paraku on aastate jooksul Narva linnajuhtide üksteise järel vahelevõtmine ja hilisem kohtus süüdimõistmine tagajärgedega tegelemine. See küll muudab õhku puhtamaks, kuid elu näitab, et tõelist muutust see kaasa ei ole toonud.
Kui üle kümne aasta tagasi hakkasin algaja ajakirjanikuna Narva korruptsiooniteemadega tegelema, siis tollal kontrollis linna Aleksandr Moissejev. Juba siis ütlesid mõned kohalikud käega rehmates, et ega süsteemi see ei muuda, kui „autoriteet“ vahele jääb, sest kohe kerkib asemele uus „Moissejev“. Järgnenud aeg on seda ka tõestanud.
Mõjukas keskerakondlasest Narva poliitik Mihhail Stalnuhhin on näiteks kogu aeg kaitsnud ning õigustanud politseinikule pistise pakkumise eest kriminaalkorras karistatud Keskerakonna kunagise Narva piirkonna juhi Moissejevi kas siis linnaettevõtte palgale võtmist või erakonna valimisnimekirja lisamist. „See oli rumalus, see ei olnud niipalju kuritegu, kui oli kuritegelikult suur rumalus,“ rääkis ta enne eelmisi kohalikke valimisi.
Moissejevi järel tõusis linnas autoriteetseima sõnaga otsustajaks Fjodor Ovsjannikov. Temagi mõisteti lõpuks kohtus süüdi mõjuvõimuga kauplemise ja konkurentsikuriteo eest. Endiselt on ta aga Keskerakonna liige ja kuulub Narva linna volikogusse.
Ovsjannikovi tähe kustumine tõi varasemate „autoriteetide“ varjust esile Aleksei Voronovi. Ei olnud tallegi võõras uurimiste all olemine ning hämarates tehingutes osalemine. Keskerakonnas 16 aastat olnud Voronov lahkus sealt läinud aastal ning vedas kaasa ka volikogu enamuse.
Tuleb uus „peremees“
Neil päevil võeti Voronov kaheks kuuks vahi alla, teda kahtlustatakse Narva Vesi ASi juhina hangete suunamise eest altkäemaksu võtmises.
Senine loogika ütleb, et küll Voronovi asemele kerkib varsti uus „peremees“.
Kui Keskerakond ja sotsid kõrvale jätta, siis kas keegi teab, kes on ülejäänud Eesti suurte erakondade kohalikud liidrid Narvas? Miks Reformierakond, kes häälekalt võtab Tallinnas võimu kuritarvituste teemal sõna, on kogu aeg olnud piirilinnas hääletu ja nähtamatu? Mida on erakondade juhid teinud, et aidata kohapealsetel aktiivsetel muudatusi ootavatel inimestel poliitiliselt areneda, neil valimistel võim võtta ning muuta sellega linn avatuks?
Mäletan, millise värske õhu puhangu tõi sotside praeguse esimehe Jevgeni Ossinovski kandideerimine 2013. aasta kohalikel valimistel Narvas. Ta lõi kogutud häältega isegi Stalnuhhinit. Kuid ühekordseks sähvatuseks see Ossinovskilt seal jäigi ja vaikselt ta linnast eemale ka tõmbus.
See iseloomustab tegelikult üsna hästi, kui palju meie poliitilist eliiti Narva tegelikult huvitab. On väga tore, et president Kersti Kaljulaidi eestvedamisel on püütud viimasel ajal Narva linna positiivse hõlmamise kaudu rohkem ülejäänud Eestiga liita, kuid tegelikke muutusi ei tule sealses korrumpeerunud võimuloogikas enne, kui see saab kõikide parteide jõuliseks eesmärgiks.
Seotud lood
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.