Koalitsioon leidis rahapaja üles

Kui rahandusministeerium teatas, et järgneval neljal aastal tuleb kärpida mitusada miljonit aastas, siis pensioni teise samba reform võib päästa koalitsioonis nii mõndagi.

Kui arvestada, et teine sammas muudetakse vabatahtlikuks ning kui kõik teise sambasse panustanud inimesed otsustaksid kogunenud neli miljardit eurot välja võtta, laekuks tulumaksuna riigikassasse 800 miljonit eurot. Sellisel äärmuslikul juhul pääseks tarbimisse korraga 3,2 miljardit eurot, kust saaks omakorda koguda lisamaksutulu inimeste kulutuste pealt. Siin on muidugi kaks konksu.

Esiteks, aeg näitab, kui palju inimesi soovib reaalselt jätkata teise pensionisambaga, kui paljud soovivad ise investeerida pensioniraha oma investeerimiskonto alt ning kui palju inimesi tahab kohe raha kätte saada ja sellega maksta riigikassase tulumaksu.

Teiseks, koalitsioonileppes on märgitud, et raha makstakse välja kahe aasta jooksul pärast avalduse tegemist – seega ajaraam on kergelt volatiilne. Ja muidugi, esmalt peaks leppes mainitud muutuma seaduseks – koalitsiooni eesmärgiks on järgmise aasta alguseks võtta vastavad seadusemuudatused vastu.

Mida rohkem inimesi väljub teisest sambast, seda rohkem lisaraha saab ka Keskerakond oma valimislubaduse täitmiseks – tõsta erakorraliselt pensioni. Nimelt kui praegu tasutakse teise samba osalejate pealt 33% sotsiaalmaksu, millest liigub 13% ravikindlustusse ning 20% pensionikindlustusse, siis viimasest läheb viiendik nii-öelda kõrvale erakätesse pensionifondide haldurite kätte.

Kui aga teisest sambast liigub märkimisväärne arv inimesi välja, siis sedavõrd rohkem raha jääb riigil praegustele pensionäridele maksmiseks, mis võib lõpuks olla mitmesaja miljonine kate pensionite tõstmise jaoks. Tänavu ületavad küll juba niigi riikliku pensionikindlustuse kulud 150 miljoni euro võrra sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast saadavaid tulusid.

Lisaks peaks valimislubaduste katteks aitama kaasa ühekordsed tulud riigiettevõtete erastamisest – lisaks Enefit Greeni erastamisele (kuni 49% ettevõttest) mainitakse Operaili osalist (samuti kuni 49%) ning Eesti Teede täielikku erastamist.

Samas toimib see kõik vastukarva kohaliku institutsionaalse investorilt raha kaasamisega – pensionifondidest tõotab kaduda suur hulk raha, seega peavad erastamised suuremal määral toetuma teistele kohalikele investoritele, sealhulgas tavainimestele ning välisinvestoritele. See kõik on siiski hetkel veel suuresti spekulatsioon ning elu näitab, mis praktika toob.