Jäätmed pole probleem, vaid tooraine

Lineaarne majandus tuleb asendada ringmajandusega, milles loodavad tooted kasutavad minimaalselt loodusressursse, ringlevad kaua ja neist tekkivaid jäätmeid saab kasutada uue väärtuse loomiseks. Tarbijakäitumises peaks omandamise soov asenduma vahetamise ja rentimisega. Juurdunud harjumuste ja mõttemustrite muutmine eeldab järjekindlust ja eesmärgiselgust. Majandusmudeli osapooli on palju, igaühel on omad huvid, riskid ja hirmud. Ka äri tegemise kultuur peab muutuma, ettevõtjad peavad nägema ette ja kandma suuremat vastutust keskkonnale tekitatud kahju eest.

Jäätmete korrektne kogumine, üleandmine ja ringlussevõtu edendamine on suur samm jätkusuutlikuma ühiskonnamudeli suunas. Jäätmed ei ole probleem, millest peab võimalikult odavalt lahti saama. Jäätmed on väärtuslik tooraine, mille inimene on loodusest võtnud ja mis tuleb keskkonna jalajälje vähendamiseks ringlusse tagasi suunata.

Eestis on jäätmete liigiti kogumine ning ringlussevõtt ajas pigem langustrendis. Nii enam edasi minna ei saa ja peame leidma jätkusuutlikud lahendused jäätmete efektiivsemaks kasutuselevõtuks.

Tulenevalt Euroopa Liidu direktiividest tuleb Eestil jõuda järgmiste eesmärkide täitmiseni: 2020. peame ringlusesse võtma 50% olmejäätmetest; 2025. 55% ja 2030. juba 60%. Tänaseks oleme erinevate mõõtmismeetodite tulemusena saavutanud ringlussevõtu määraks 28–32%. Seega on meil eesmärkideni veel pikk maa minna. Lisaks peame 2023. aasta lõpuks tagama ka biojäätmete liigiti kogumise.

Nende juba kokkulepitud eesmärkide täitmiseks peavad kõik osapooled – tarbijad, tootjad, kaubandusettevõtted, omavalitsused, riik ja jäätmekäitlejaid – tegema koostööd ning andma oma panuse. Lahendusi, kuidas eesmärkideni jõuda on erinevaid, kuid muudatuste alustalad peavad olema tagatud.

Tulemusliku jäätmete ringlussevõtu saavutamine põhineb kolmel olulisel komponendil:

1. Teadlikkuse kasvatamine. Kõik osapooled peavad aru saama, miks on jäätmete ringlussevõtu edendamine oluline ning milline täpselt on iga osapoole roll, sh kohustused.

2. Mugavus. Parima tulemuse saavutamiseks peab jäätmete nõuetekohane üleandmine olema jäätmetekitaja ehk tarbija jaoks võimalikult mugav.

3. Motivatsioon. Kuna teadlikkus kasvab ja harjumused muutuvad aeglaselt, siis kiiremate tulemuste saavutamiseks peame süsteemi lisama majanduslikku motivatsiooni läbi selle, et keskkonnahoidlikum käitumine on soodsam.

Eelmainitule lisaks on väga oluline tagada ka järelevalve. Seadusaktidega sätestatud liigiti kogumise põhimõtted tuleb ka jõustada ning nende täitmist kontrollida.

Paraku peame veel aastal 2019. tegelema probleemidega, mis tulenevad ärimudelist, kus jäätmed võetakse küll tasu eest vastu, kuid siis hüljatakse, ettevõte likvideeritakse ja otsitakse uus plats, kus sarnane äri püsti panna. Hüljatud jäätmed on seejärel maaomaniku probleem. Sageli on maaomanikuks riik ja jäätmete käitluskulud tuleb kanda maksumaksja raha eest. Detailseid olukordi ja probleeme nende taga kirjeldavavad ka 11. aprilli Äripäeva artiklid (Juhtkiri: EKRE ministrite sõda alaku prügimaffiast, Nahaalsete prügiärimeestega riik hakkama ei saa). Räägitakse prügimaffiast ja nahaalsetest prügiärimeestest, mis artiklis toodud näidete puhul ongi tõsi, kuid heidab halba varju kogu sektorile ja vähendab ausate turul olevate ettevõtjate jõupingutusi valdkonda edendada.

Eesti Jäätmekäitlejate Liit on teinud ettepaneku teatud käitlustoiminguteks jäätmeloa väljastamisel kehtestada ettevõtetele tagatisraha nõue, mille suurus kataks jäätmete hülgamisel nende käitluskulud. See vähendaks ebaseaduslike äride kasumlikkust ja muudaks jäätmeloa saamise keerulisemaks. Kuid ilma tõhusa järelevalveta jääb ka antud meede üksinda nõrgaks. Oma vastutus on kanda ka jäätmete üleandjal. Turuhinnast oluliselt soodsam pakkumine peaks kohe kahtlust äratama ja suunama teenusepakkuja tausta uurima.

Ülaltoodud ringlussevõtu eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine ja sektori maine parandamine ebaseaduslike tegevuste vastu võitlemise abil on peamised väljakutsed, millega Eesti Jäätmekäitlejate Liidul jõulisemalt tegeleda tuleb. Lisaks on Liit otsustanud olla jätkusuutliku ringmajanduse eestvedaja ning panustab kõikide liidu liikmete kogemuse ja kompetentsiga, et erinevaid osapooli ühendada, neile selgitusi jagada ning kokkuvõttes muuta Eesti vastutustundlikumaks ressursikasutajaks ja vähendada meie kõigi ökoloogilist jalajälge.