Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nahaalsete prügiärimeestega riik hakkama ei saa
Jäätmeäri hämaramas otsas toimetavad ärimehed on avastanud kiire rahateenimise võimaluse. Mõne kuuga aetakse kokku ebaseaduslik prügimägi, pistetakse taskusse sadu tuhandeid eurosid ning koristamise probleem jäetakse maaomanikule.
Ebaseaduslik prügila Tallinnas Betooni põik 2c kinnistul. Foto: Andras Kralla
Majandusel läheb viimastel aastatel hästi ja ehitatakse hoogsalt. Eriti Tallinnas ja pealinna lähiümbruses. Ehitus- ja lammutusjäätmeid tekib palju. Kuhu need siis viia? Jäätmekäitlejate seas pole saladuseks, et aeg-ajalt tekivad kohad, kus vastuvõtuhinnad on kahtlaselt soodsad.
Jäätmeäri varjupoolel tegutsevad ärimehed ei karda riigimaale vedada kümneid tuhandeid tonne prügi, sest asi päädib reeglina väärteomenetluse ning riigi nentimisega, et nõudeid pole reaalselt võimalik kätte saada.
Jäätmesektoris räägitakse ebaseaduslikust prügiärist, kus julmalt kaevatakse kusagil auk maasse, kallatakse sodi auku, auk lükatakse kinni ja ongi kogu jäätmekäitlus. Nende asjade taga on üks ja seesama seltskond.
Keskkonnainspektsioon küsib riigilt 4,2 miljonit eurot, likvideerimaks asendustäitmise korras jäätmekäitlusäris kas ebaõnnestunud või siis seadust rikkunud ärimeeste tekitatud prügimägesid.
Riik laseb pättidel karistamatult prügimägesid kokku kuhjata ning maksumaksja ja keskkonna arvel rikastuda. See tuleb lõpetada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.