Välistudengeid on mõtet Eestisse kutsuda, kui neist on lõpetamise järel ka Eesti ühiskonnale otsene kasu. Selleks tuleb riigikeelt osata, kirjutab Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad.
- Kristjan Oad Foto: Jake Farra
Suurendame uuest õppeaastast eesti keele õppe mahtu kõigi õppetasemete üliõpilastele ning sisuliselt tähendab see, et hiljemalt kolme aasta pärast on iga meie ingliskeelse õppe lõpetajaga võimalik lõpuaktusel eesti keeles vestelda.
Vastavalt õppekavade muudatustele on kohustusliku eesti keele õppe maht Ettevõtluskõrgkooli Mainor kõigis ingliskeelsetes õppekavades rakenduskõrghariduse tasemel 12 ainepunkti ja magistriõppes 6 ainepunkti. Sellele lisandub võimalus võtta täiendavat keeleõpet vabaainetena. Keeleoskus tasemel A2 võimaldab igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla.
Eesti keele õpe käib lahutamatult koos praktika- ja töövahendusega. Juba praegu viime kokku Eesti ettevõtjaid ning vajalike oskustega üliõpilasi. Moodustub tervik, millega välistudeng saab koolist keeleõppe ja tööandja juurest keelepraktika.
Mainoris on ingliskeelses õppes eesti keele õpe alati kohustuslik olnud, mis on kahjuks Eesti kõrghariduses erandlik. Kuna riiklikes ülikoolides maksavad välismaalaste õppe kinni Eesti maksumaksjad, siis on väga oluline, et ka need tudengid õpiksid eesti keelt. Praegu on avalik-õiguslike ülikoolide keeleõppeprogramm ja lubadused liiga lahjad ja muudavad tegelikku olukorda vähe.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.