Suvel, kui koolid ei tööta, peavad paljud Lõuna-Eesti lapsed hakkama saama vaid leiva ja saiaga, samas kui Eestis visatakse iga päev ära 128 tonni toitu, kirjutab sommeljee, restorani Leib asutaja ja heategevusprogrammi „Lapsed söönuks“ ellukutsuja Kristjan Peäske.
- Kristjan Peäske. Foto: Terje Lepp
Olen viimasel ajal külastanud Eesti toidupankasid ning saanud tagasisidet, et suve saabudes vajavad lastega pered üha rohkem toiduabi. Põhjus selle taga on lihtne: koolid suvevaheajal ei tööta ning seega jääb üks soe toidukord päevas paljudel lastel saamata. See on viinud olukorrani, kus abivajajaid on palju ning teinekord pole inimestele midagi peale saia, leiva ja makaronide jagada.
Samal ajal, kui Eestis visatakse ära või läheb raisku üle 100 tonni söögikõlbulikku toitu päevas, elab Lõuna-Eestis umbes 9000 suhtelises vaesuses last, kelle kõhutäis sõltub otseselt kas koolist või kohalikust toidupangast.
Toitu on, aga see ei jõua abivajajateni
Toitu, mida tuhandetele toidupuuduse käes kannatavatele lastele jagada, on tegelikult enam kui küll, kuid paraku ei jõua see õigesse kohta. Stockholmi keskkonnainstituudi andmetel tekib Eestis iga aasta 47 000 tonni toidujäätmeid. See teeb ühes päevas 128 tonni ning ühes tunnis 5300 kilogrammi ära visatud toitu. Siia alla ei ole kusjuures arvestatud söögikõlbmatut toitu, mis jääb mahult umbes samasse suurusjärku. Paraku võtame toitu nii iseenesestmõistetavana, et ei suuda mõista selle väärtust puuduse käes kannatavale perekonnale. Tuues võrdluseks: ühes päevas Eestis ära visatud kõlblikust toidukogusest saaks nädalase toidupaki üle 40 000 inimese, mis on Eestis absoluutses vaesuses elavate inimeste arv.
Esitan siinkohal väljakutse kõigile ettevõtjatele, kes impordivad Eestisse suvesaadusi – annetage enda ülejäägid Toidupangale! Näiteks eelmisel nädalal jõudis Toidupangani 15 000 kilogrammi arbuuse, mida kauplused vastu ei võtnud. Kindlasti on väga palju puu- ja juurvilju ning marju, mis lähevad praegu lihtsalt prügimäele, kuid võiksid Toidupanga vahendusel jõuda inimesteni.
Toidu raiskamine ei puuduta ainult kaupluseid ning tootjaid. Keskmine perekond viskab Eestis aastas ära ligi 200 euro väärtuses toitu. Paljud saavad seda endale lubada, sest see moodustab nende eelarvest väikse osa. Mõne leibkonna jaoks kulub aga pea terve eelarve just toidu peale. Kui näete, et toiduaineid on liiga palju varutud ning te ei jõua neid ära süüa, annetage need kohalikule toidupangale, kust saavad abi vaid need, kes seda tõesti vajavad. Ühel lisaliigutusel on suur väärtus ning võib lastega perele tähendada väga palju. Siinkohal on oluline märkida, et annetamiseks sobivad vaid avamata pakendis toiduained, millel on kehtiv säilimisaeg.
Lõuna-Eestis on vaesus suurem
Eriti oluline on see, et mitmekesine toit ei jõuaks ainult suurlinnade abivajajatele, sest regionaalselt on abisaajate toidukorv väga erinev. Keskmise Tallinna nädalase toidupaki kaal on 5,2 kg, samas kui keskmise Võru toidupaki kaaluks on vaid 2,3 kg. Selle põhjus on see, et maapiirkondades puuduvad suured poeketid, kes on toidupangale väga olulised partnerid. Samas vajaks Lõuna-Eesti piirkond abi kõige rohkem, sest seal on vaesus Eesti üks suuremaid.
Kusjuures Võrumaa inimesi saab kaudselt aidata ka Tallinna toidupanka annetades – Tallinnast saadetakse aeg-ajalt kaupa ka teiste maakondade toidupakkide valiku rikastamiseks. Tegelikult saaks toitu jaotada maakondade vahel veel paremini, kuid see vajaks ressurssi nii transpordi kui ka toidu säilitamistingimuste jaoks, mida praegu Eesti Toidupangal paraku vajaka jääb.
Selleks, et toetada toidupankade toimimist, korraldavad Eesti tipprestoranid ettevõtetega koostöös septembris
heategevusliku õhtusöögi “Lapsed söönuks”, mille eesmärk on koguda 30 000 eurot Lõuna-Eesti toidupankade toetuseks. Kogutud raha abil arendatakse Tartu, Viljandi, Võru, Valga ja Jõgeva toidupankade toimimist, et kasvaks võimalus tagada puuduse käes kannatavatele peredele mitmekesisem toidulaud. Siidrifarmis toimuva õhtusöögi teeb eriliseks see, et toite valmistavad Eesti tunnustatud restoranid nagu Restoran Leib, Noa Peakoka Pool, Meat Market ja Angelica Uudekülli meeskond ning 100% piletirahast annetatakse Toidupangale.
Seotud lood
Michelini tärni võiks Eestisse tuua lihtne valitsuse poolne samm, rääkis Leib Restorani osanik ja üks juhte Kristjan Peäske.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm räägib suurest laenuintresside hinnavahest Soomes ja Eestis, restoraniäri majanduslikust poolest ning ehitusturu uuematest arengutest.
Paranev restoranikultuur ja suurenev konkurents tööjõuturul on võimalus restoraniomanikel muutuda inimlikeks tööandjateks, rääkis restorani Leib asutaja ja heategevusprogrammi „Lapsed söönuks“ ellukutsuja Kristjan Peäske Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Teisipäeval on hommikuprogrammi külaline restorani "Leib" asutaja Kristjan Peäske, kellega räägime heategevusest.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.