Koostatav metsanduse arengukava peab arvestama metsaomanike põhiõigustega, kirjutab Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv.
- Andres Talijärv. Foto: Raul Mee
Eesti põhiseaduse §32 kohaselt on igaühel õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. See põhimõte kehtib ka metsaomandi kohta, see tähendab, et metsaomanikul on õigus oma omandit seaduses sätestatud piirangute ulatuses vabalt kasutada ja otsustada ise, milliseid tegevusi ta oma metsamaal teeb. Keegi ei tea metsaomanikust paremini, millal on õige aeg oma küpset metsa uuendada, millal teha hooldusraieid ning milliste puudega metsa uuendada.
Seotud lood
Mets on juba ammu osa poliitikast, kuid tõeliselt suureks tõotab teema kujuneda järgmiste kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis. Avaliku debati juures on kõige masendavam, et osapooled ei kuula üksteist, ning tundub, et leidub nii poliitilisi kui ka majanduslikke jõude, kes tahavad, et nii jääkski, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti turismi ohustab intensiivne metsade raiumine, leiab kuu aega tagasi EASi juhina tööle asunud ja ka metsandusettevõtteid nõustanud Peeter Raudsepp. „Siin tuleb kiiresti leida tasakaal, et metsatööstuse huvid ei sõidaks üle turismihuvidest. Ühel majandusharul ei saa olla õigust ignoreerida teisi.“
End metsariigina näidata sooviva Eesti elanikel ja ennekõike selle poliitikakujundajail tuleb peeglisse vaadata ning hinnata, kas ikka oleme väärt end selle tiitliga ehtima, kirjutab Äripäeva raadio toimetaja Rivo Sarapik.
Rahvusvahelise veebipõhise maaklerfirma Freedom24 analüütikud on välja selgitanud kümme ettevõtet, mille börsile minek (IPO) saab olema alanud aastal finantsmaastiku keskmes. Nende seas on nii tehisintellekti uuendajaid, digitaalse turvalisuse liidreid kui ka kiirmoehiiglasi, lisaks ettevõtteid, mis püüavad positsioneerida ennast mõnedes võtmekategooriates ja meelitada ligi kõige tähelepanelikumaid investoreid.