Pankrotiseaduses on võimalused skeemitajate vastu võitlemiseks ja võlausaldajate huvide kaitseks olemas, aga nende kasutamise tulemuslikkus võib takerduda pankrotihalduri pealehakkamise taha, kirjutab advokaadibüroo Sorainen advokaat ja justiitsministeeriumi maksejõuetusrevisjoni töörühma liige Mari Karja (Agarmaa).

- Mari Karja. Foto: Gert Kelu
Eelmisel nädalal pälvis palju tähelepanu Oliver Kruudaga seotud ASi Rubla pankrotimenetlus. See näitab taas, et pankrotimenetluse kujul pole kunagi tegemist kahe poole omavaheliste suhete klaarimisega, vaid pankrotimenetluse mõju on palju laialdasem, ulatudes kogu Eesti majanduskeskkonnani ja ärikultuurini ning täites teatud juhtudel ka majanduskuritegude koosseise. Kuigi skeemitajad tunduvad alati olevat sammukese eespool, siis pakub siiski ka pankrotiseadus võimalusi võlausaldajate huvide kaitseks ja skeemitajate vastu võitlemiseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna toimunud ASi Rubla võlausaldajate koosolekul keeldus Oliver Kruuda võlgniku vannet andmast, öeldes, et ta kardab anda valevannet, sest on juba valevande tõttu ühe kriminaalsüüdistuse saanud.
Ettevõtte müümine on omaniku jaoks kaalukas otsus, mis võib ette tulla vaid korra elus. See võib tähendada uue vabaduse algust – rohkem aega perele, vähem stressi ja võimalust pühenduda uutele projektidele ja väljakutsetele. Samas on müük strateegiline samm, mis nõuab läbimõeldud otsustamist. Millal on õige aeg oma ettevõte maha müüa? Millised märgid viitavad sellele, et võiksid seda võimalust kaaluda?