Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
João Lopes Marques: oleme lokulööjate revolutsiooni lävel
Mõtteviisi muutusena on esile kerkimas uut tüüpi aktivism, mis sihib läbipaistvust, aga rikub privaatsuspõhimõtteid, leiab Eestiga seotud Portugali kirjamees João Lopes Marques Äripäeva essees.
João Lopes Marques. Foto: erakogu
Möödunud aasta oli vilepuhumise selginemise aeg mitte ainult sellepärast, et Euroopa Parlament ja liikmesriigid võtsid vastu ambitsioonika direktiivi. Vana kontinendi antipoodid, Eesti ja Portugal, said seda mõlemad tummiselt, aga erineval moel tunda. Pärast skandaali, mis paljastas rahapesu Danske pangas Eestis ning lekkeid, millega Portugali häkker paljastas korruptisooni tippjalgpallis ja Aafrikas, on olukord kapitaalselt muutunud.
Prestiižika Enn Soosaare eetilise esseistika aastauhinna pälvis tänavu Eero Epner, parimate seas leidis äramärkimist ka Äripäeva iganädalases esseerubriigis ilmunud David Vseviovi kirjutis.
Vahel oskab mälu mängida imelisi vingepusse, tuues kunagi loetud raamatutest veepinnale mõne pikkadeks aastateks ununud tsitaadi. Kuidas sellist juhtumit võiks seletada, küsib ja vastab ajaloolane David Vseviov oma essees.
Tänapäeva Putini-Venemaa võimu üldistes arusaamades võib näha üllatuslikult palju sarnasusi Nikolai I valitsemisajaga, samuti Ivan Julmaga, kirjutab ajaloolane David Vseviov Äripäeva essees.
Eestis tuleks luua Hariduskapital, mis kinnitaks ja näitaks, et nimelt haridus on olulisim investeering, kirjutab Kuressaare ametikooli disainisuuna ja Tartu Kunstikooli õpetaja Merit Karise Äripäeva essees.
Eestis on üle 23 000 korteriühistu, millest pooltel pole sõlmitud kindlustusleping, mis ühistu hallatavale hoonele tekkinud kahjud hüvitaks, rääkis Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.