Mootorikütuste maksustamist tuleks reformida, võttes aluseks CO2-põhise aktsiisikomponendi, kirjutab Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat.

- Mart Raamat.
- Foto: Eesti Õliühing
Mootorikütuse hind mõjutab väga suure osa Eesti leibkondade elukvaliteeti ning toimetulekut, ettevõtete ja üldise majanduskeskkonna konkurentsivõimet. Kütuseturu mõju riigile on veelgi laiem, kui ainult inimeste rahakotti silmas pidades. See jõuab isegi eestlaseni, kes autot ei oma ja transporti ei tarbi – kütuseaktsiisist laekub riigieelarvesse üle 500 miljoni euro, mis on ligi 7% riigieelarve tuludest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kütuseturg alustas 2020. aastat hinnašokiga, mis järgnevaks aastaks erilist optimismi ei sisenda, kirjutab Olerexi osanik ja nõukogu esimees Antti Moppel vastuseks Äripäeva juhtide ja arvamusliidrite küsitlusele.
Eksperdid hoiatavad, et praegune soodne olukord toetusmeetmetes, kus rahastamisprotsendid on erakordselt head, ei pruugi kesta kaua. Toetuse saamine muutub ajas järjest keerulisemaks, toetusmäärad pigem langevad ja nõuded karmistuvad.