Vandeadvokaat: Bolt, Tallink ja päevapoliitika ehk tants riigiabi ümber
Millised on Eestile olulised ettevõtted ühiskondliku toimepidevuse seisukohalt ja kas see kriteerium on võimalik luua poliitilisi eelistusi mängu toomata, arutleb NJORD Advokaadibüroo tegevjuht, vandeadvokaat Silja Elunurm.
Kõigil on praegu arvamus – nii taksojuhil kui ka ministril. Kõik arutlevad, kas Bolt kvalifitseerub täiendavale otsesele või kaudsele riigiabile 50 miljoni euro laenamiseks. Tuleb aga tõdeda, et arvamusest ainuüksi siinkohal ei piisa.
Eesti tehnoloogiaettevõte Bolt peaks kõigepealt peeglisse vaatama ja küsima endalt, kas ta on olnud aus ja seaduskuulekas maksumaksja, ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk idufirma saadetud 50 miljoni euro suuruse rahasoovi kohta.
Kriisis pea kogu käibe kaotanud idufirma Bolt saab praegu teistega võrdsetel alustel pöörduda Kredexi poole laenukäendusteks, kuid edasiste valikute hulka võiks ettevõtlusminister Kaimar Karu sõnul kuuluda ka riigiosaluse võtmine
Liikumispiirangute tõttu oma käibest tohutult kaotanud Bolt pöördus abisooviga valitsuse poole ning märkis, et nii mõneski riigis on loodud eraldi meetmed, mis kohalduksid ka start-up’idele, kes ei pruugi valitsuse üldise toetuse jaoks sobivad olla. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu sõnul on nad vajadusel valmis meetmeid üle vaatama.
Hästi majandav idufirma saab raha kaasata ka kriisis, samas tuleb mõnel vähendada investori jaoks oma turuväärtust ja vastata mitmele täienenud nõudmisele. Lisaks hakatakse tehnoloogiafirmades tegema midagi, mis ei ole aastaid kõne alla tulnud.
Kliimamuutuste tagajärjel kehtestatud rangemad regulatsioonid seavad ettevõtetele uusi ootusi ja kohustusi, suunates neid looma üha jätkusuutlikumaid ärimudeleid. SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko rõhutab, et pangad ei ole seejuures pelgalt finantseerijad, vaid ka olulised partnerid ja nõustajad, aidates ettevõtetel muuta rohepöördega seotud väljakutseid konkurentsieeliseks.