Telefonipettuste uus tase. Kelmide mõju all inimesed müüvad tühiste summade eest kodusid maha

Telefonipetturite ohvriks langenud inimestel tekib tunne, et politsei ei tee midagi, sest nad ei saa oma raha tagasi, tõdeb Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt. Ta lubab, et tegelikult tehakse nii mõndagi.

Kuu aega tagasi pöördus Äripäeva sõsarlehe Delovõje Vedomosti toimetusse Sergei Danilov Venemaalt, kes kinnitab, et sattus telefonikelmuse ohvriks ja varastatud raha asub nüüd Eestis. Nagu selgus, teenib ühe sellise tähelepanematu ja kergeuskliku inimese pealt kasumit terve aferistide kett, kes peidavad end muu hulgas ka Eesti ettevõtete taha. Viimaste omanikud ei pruugi seda isegi kahtlustada.

Politsei hoiatab kelmide eest, kes kasutavad petuskeemides ära eile avalikuks tulnud andmeleket meditsiiniasutusest, et inimeste käest rohkem andmeid kätte saada.

Ettevõtte müümine on omaniku jaoks kaalukas otsus, mis võib ette tulla vaid korra elus. See võib tähendada uue vabaduse algust – rohkem aega perele, vähem stressi ja võimalust pühenduda uutele projektidele ja väljakutsetele. Samas on müük strateegiline samm, mis nõuab läbimõeldud otsustamist. Millal on õige aeg oma ettevõte maha müüa? Millised märgid viitavad sellele, et võiksid seda võimalust kaaluda?