Suures osas sõltub Eesti majandusliku taastumise tempo Euroopa Liidu terviklikust käekäigust, kirjutab Liviko juht Janek Kalvi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
- Janek Kalvi. Foto: Raul Mee
Ma ei kuulu nende hulka, kes arvavad, et kriisijärgne maailm saab olema kardinaalselt erinev sellest, millisena me seda mäletame enne kriisi. Kultuurilised käitumismustrid, tavad, ihad, vajadused ning ambitsioonid elavad ju inimestes edasi ning inimesed on valdavalt need samad. Isegi kui kriis vinduks aasta lõpuni, oleks see liiga lühike aeg, et muuta inimkonna loomust fundamentaaltasandil.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Äripäeva küsitlusele vastanud Eesti otsustajate ja arvamusliidrite meelest sai valitsus üheksa nädalat kestnud eriolukorras hakkama keskmiselt hindele "neli", sest viirusega võideldes kuulati ekspertide nõu. Majanduse küsimuses lähevad arvamused aga teravalt lahku.
Eesti valitsus peaks Euroopa Liidu ajutisi riigiabivõimalusi maksimaalselt ära kasutama – kuniks on selleks veel võimalus – ning avama piirid Soome ja ülejäänud maailmaga nii kiiresti kui võimalik, rääkis suurettevõtja Ain Hanschmidt vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Suurenenud riigieelarve puudujääk ja võlg muudavad paljud riigid haavatavaks võimalikele uutele šokkidele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljudki proovivad ka seda kriisi oma huvides ära kasutada ja mõnel see kindlasti ka ühel või teisel viisil õnnestub. Aga suures pildis on maailm üsna inertne, leiab mullu Eesti parimaks juhiks valitud Apollo Groupi tegevjuht Jaanus Vihand vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.