Riskikapitalifond võib tugevdada ökosüsteemi, kuid see sõltub valitsemismudelist, kirjutab EBSi professor Meelis Kitsing, kes alates 1. augustist asub sama kooli rektori ametisse.
Eesti majandusareng sõltub sellest kui uuenduslikud on meie ettevõtted ja kuivõrd nad suudavad liikuda kõrgemale positsioonile globaalsetes väärtusahelates. See võimaldab kasvatada iga töötaja kohta lisandväärtust ning mõjutab ühiskonna kui terviku arengut. Suurem lisandväärtus töötaja kohta aitab finantseerida avalikke teenuseid kõigi jaoks.
Üks meie suuri probleeme on innovatsiooni soodustava keskkonna puudumine ning siinkohal ei piisa sellest, kui teadlased ning ettevõtjad veel rohkem pingutavad, kirjutab endine väliskaubandus- ja IT-minister Kaimar Karu vastuses kolme mehe ettepanekule
Riskikapitalile jah, kuid ülikoolide roll riskiinvestoritena vajab läbimõtlemist, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Katrin Pihor.
Kuni Eestis on riigipoolne tellimus teadusele üldpildis nõrk ja erasektori jaoks on allhanketeadus mobiilsem kui riigipoolne tellimus süsteemina, seni sõltubki meie ülikoolikorraldus investeerimispoliitikas majast väljapoole pigemini juhusest kui mingist pikemaks ajaks kokku lepitud sihist, kirjutab kirjandusteadlane, endine minister Peeter Olesk.
USA eraülikoolidega seotud edukate riskifondide kõrval on sadu, kui mitte tuhandeid, katsetusi, mis kahjuks pole vilja kandnud. Kuidas teha ülikoolides tarku investeerimisotsuseid, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”