USA presidendikandidaatide esimese avalikul debatil jäi rohkem kõlama väljakutsujast demokraadi Joe Bideni ideed, kirjutab TLÜ poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson.

- Mari-Liis Jakobson.
- Foto: Ivar Kuldver
2020. aasta USA presidendivalimiste esimene debatt oli osalt juba planeeritud pisut teistsugusena: ära jäid kummagi kandidaadi avaettekanne, samuti kätlemine (ennekõike koroonaviiruse tõttu, aga mäletatavasti jättis Donald Trump 2016. aasta debatil toonase oponendi Hillary Clintoni kätlemata). Aga nagu arvata võiski, ei sarnanenud ka ülejäänud debatt varasematega. USA meedia – nii pea- kui vastuvoolukanalid – iseloomustasid debatti sarnaste sõnadega: kole, kaos, toidusõda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
USA presidendivalimised on ajalooliselt võitnud kandidaat, kes suudab innustada suuremat sihtrühmade paletti. Kas ka seekord, küsib TLÜ poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson Äripäeva presidendivalimiste sarjas “Homse Ameerika nägu”.
Käesoleva aasta kevadet iseloomustab kasvav ebakindlus. Kasvav protektsionistlik retoorika USA-s, uute tollitariifide oht, ülemaailmsed kaubanduspinged ja kõrged intressimäärad moodustavad ideaalsed tingimused segaduse tekkimiseks kapitaliturgudel. Kui siia lisada S&P 500 korrektsiooniootused ja paigaltammuv Euroopa majandus, siis on tulemuseks turg, mis nõuab investoritelt distsipliini, tasakaalukust ja prioriteetide ümbermõtestamist. Freedom24 analüütikud annavad investoritele viis soovitust, kuidas turbulentsete aegadega toime tulla