Avatus ja liberaalsus teenib Eesti huve ka Euroopa kaksikpöördes
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Euroopa Komisjon avaldas veebruaris teatise pealkirjaga „Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“. Selline läbivaatus toimub iga viie aasta tagant ja seab paika Euroopa Liidu kaubanduspoliitika suuna eelolevaks perioodiks.
Meie ülesanne on murda järjest keerukamate, unikaalsemate ja kallimate toodetega sihtturgudele, kus on võimalik kasvatada nii lisandväärtust kui ka ekspordi mahtu, analüüsivad Eesti ekspordiuuringu läbiviijad Raul Parts, Marek Tiits ja Tarmo Kalvet.
Kui veel mullu detsembri alguses tundus, et Euroopa Liidu ja Hiina vahelise investeerimislepingu kokkulepe on alles kaugel, siis üllatuslikult tuli Hiina mitmes küsimuses liidule vastu, kirjutab väliministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Madis Raaper.
Euroopas valitseb arusaam, et ehkki suhted USAga on keerulised ja konfliktsed, hakatakse uue presidendi ametiajal mõistma, et fundamentaalseid erinevusi on märksa vähem kui ühishuve, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Õiglane, avatud ja reeglitel põhinev kaubandussüsteem võib oluliselt kaasa aidata koroonapandeemiajärgsele majanduse taastumisele, mis tähendab, et WTO-le tegelikult alternatiivi ei ole, kuid see vajab võimekat juhti, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Kristi Kraavi-Käerdi.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.