Hannes Lentsius: Eesti tulumaksusüsteemi vaikne surm
Esmapilgul võime üleilmse tulumaksureformiga rahul olla, aga väliskapitali diskrimineerimine võib viia kiiresti vajadusele loobuda kehtivast Eesti tulumaksusüsteemist, kirjutab PwC maksukonsultatsioonide osakonna juht Hannes Lentsius.
PwC maksukonsultatsioonide osakonna juht Hannes Lentsius. Foto: Erakogu / PwC
Eesti nõustumine minimaalse efektiivse tulumaksuinitsiatiiviga oli oodatav, sest Eesti oli poliitiliselt jäänud väga raskesse seisu. Lühidalt tähendab initsiatiiviga nõustumine, et suurte rahvusvaheliste kontsernide (konsolideeritud müügitulu üle 750 miljoni euro) tütarühingud Eestis peaksid hakkama regulaarselt dividende jaotama, et nendelt makstav tulumaksukulu oleks vähemalt 15% teenitud kasumist.
Äripäevaga suhelnud suurettevõtjad nentisid, et kuigi globaalse maksureformi detailidest pole veel palju teada, siis Eestil on väga keeruline sellele vastu seista. Samas on nii ettevõtjate kui ka tööandjate keskliidu hinnangul selge, et reform kohalikku ettevõtluskeskkonda ei paranda.
Reedeks on vaja valitsusel otsustada, kas ühineda 130 riigi algatusega luua üleilmne ettevõtete tulumaksumiinimum, millele Eesti seni on senimaani öelnud „ei“.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.