Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
- Mihkel Nestor. Foto: Andras Kralla
Prestiižsete Nobeli preemiate jagamisel jõudis lõppeval nädalal järg viimase kategooriani, kui majandusauhinna pälvisid kolm majandusteadlast – David Card, Joshua D. Angrist ja Guido W. Imbens. Nobeli vääriliseks peeti neid loomulike eksperimentide laialdasse kasutusse toomise eest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Nobeli majanduspreemia jaguneb sel aastal kolme tööturgu uurinud majandusteadlase vahel, tööturu ökonomist David Card jagas preemiat MIT professori Joshua Angristi ja Stanfordi ülikooli professori Guido Imbensiga.
Ossinovski: tõsta tuleks ka maksuvaba miinimumi
Tuleval aastal kasvab alampalk 70 euro võrra 654 euroni, selles jõudsid kokkuleppele Tööandjate keskliit ja Ametiühingute keskliit.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.