Sten Aan: kas külm talv esitab Euroopa energiapoliitikale väljakutse?

Kuna eelmine aasta ja tänavune esimene poolaasta tõid kaasa mitmel korral lausa negatiivseid elektrihinnad, siis tekkis teatav ootus, et suvel hinnad langevad veelgi, sest uued lisandunud päikesepargid toodavad ohtralt ja võinuks elektri hinda päevasel ajal alla suruda. Ometi on juunist alates seis olnud sootuks vastupidine – nägime eelneva aastaga võrreldes pea kahekordset ja septembris juba kolmekordset hinnatõusu.

Hinnatõusu põhjuseid on mitmeid. Euroopa sõltub palju tuuleparkide ja Skandinaavia hüdroelektrijaamade toodangust. Ekstreemne, pikaaegne ja stabiilne kõrgrõhkkonna ilm Euroopa kesk- ja idaosas, sh Skandinaavias ja Taanis, pakkus küll rohkelt päikest, kuid samas sademe- ja tuulevaest ilma. See tõi paratamatult kaasa olematu tuuleenergiatoodangu ja pärssis Skandinaavia hüdroelektrijaamade tootlikkust. Hinnatõusu võimendasid veelgi kasvavad CO2 kvoodi hinnad, mistõttu on fossiilsete elektrijaamade elekter kallim.

Kuna tipunõudlust rahuldavad maagaasil töötavad reservelektrijaamad, siis on just maagaasi hind kruvinud elektri hinda. Maagaasi keskmine maailmaturu hind on aastaga kasvanud ligi viis korda, kuna maagaasi varud Euroopas on külma talve järel madalad ning tarned Venemaalt piiratud. Sama väljakutsega seisab silmitsi kogu Euroopa.