Eestisse on viimastel aastatel juurde kerkinud hulgaliselt päikesepaneelide kobarparke, mis saavad kõrgete elektrihindade taustal väga soodsat toetust. Nüüd plaanib Elering toetuseperioodi lühemaks lõigata, millega kobarparkide omanikud sugugi nõus ei taha olla.
- Vana taastuveneriga toetusskeemi alusel rajatud päikesepargi omanikud saavad toetust 53,7 eurot iga MWh kohta. Nii saab lisaks elektrimüügi tulule ühe megavatine kobarpark aastas toetusena umbes 53 000 eurot. Foto: Liis Treimann
Kui kõrged elektrihinnad muud head ei too, siis vähemalt päikeseparkide omanikud saavad rõõmustada varasemast palju suuremate tulude üle. Õigupoolest on elektrihinna tõus kasvatanud tulud nii suureks, et riigipoolset toetust poleks hetkel enam vaja. Aga kobarparkide omanikud ei taha abirahast sugugi loobuda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Väikeste päikeseparkide rajajatele mõeldud toetus jõuab jokk-skeemi kasutades suurte arendajate taskusse ja muudab pargi tasuvusaja olulisemalt lühemaks. Selline päikeseparkide kobarate abil skeemitamine on omandanud Eestis seniolematud mõõtmed, kusjuures suurima kobara rajajat hoitakse kiivalt saladuses.
Eestit eelmisel aastal tabanud päikeseelektrijaamade buum sai hoogu seaduse tõlgendusest, mille järgi on võimalik suured, mitmemegavatised jaamad jagada eri liitumispunktide abil kunstlikult väiksemaks ja saada sel kombel rohkem toetust.
Kuigi Haapsalu Uksetehase nime järgi võiks arvata, et tegemist on uksetootjaga, siis tegelikult valmistatakse Haapsalu külje all Uuemõisas ka aknaid. Ettevõte on keerulised ajad edukalt üle elanud ja tänavu plaanib avada esindussalongi ka Tartus.