Martin Mark: ideebörs peab nüüd olema elavam kui kunagi varem

Varasematel aastatel on Eduka Eesti konkursilt läbi käinud hulk ideid, kuidas muuta paremaks meie taristut. Ka need ideed saavad täna kindlasti teise tähenduse, sest paljude jaoks tähendavad taristu muudatused võimalust elada näiteks hoopis teises kohas.

Digitaalne areng on igal aastal nii kiire ja loomulik, et see ei vääri varsti enam mainimistki. If Kindlustus tegutseb tänaseks juba poolteist aastat 100% digitaalsetes kanalites, olles seejuures Eesti suurim kindlustusteenuste pakkuja. Selle aja jooksul oleme kindlustusseltsina oma ärimahtu edasi kasvatanud ja klientide jaoks on teenindus igal aastal mitmes aspektis järjest mugavamaks muutunud. Sarnaseid näiteid on ka teistes valdkondades.

Kuigi Eesti areneb kiiresti, näeme Eduka Eesti arvamuskonkursil igal aastal uusi ja häid ideid, mis aitavad meid veelgi edasi. Praegusajal on küll sotsiaalmeedias lõputult võimalusi arvamust avaldada, samas tekib ka oht nende arvamuste lahustumiseks. Äripäeva konkurss Edukas Eesti on eriti väärtuslik, sest lisaks rahalistele auhindadele saavad head ideed väärilise tähelepanu ja kajastuse.

Ideid võib pakkuda erinevatest eluvaldkondadest. Oluline on see, et need aitaksid Eestit edukamaks muuta. Palju on räägitud terviseteenuste kättesaadavusest, rahvastiku vananemisest ja maksude ülevaatamisest, et tagada riigi pakutavaid sotsiaalteenuseid. Arutleda võib ka teemal, kuidas tulla toime pandeemiast tekkinud üldise stressitasemega ühiskonnas. Vajalik on vaid see, et esitatud idee aitaks Eestit edasi, oleks põhjendatud ja teostatav.

Kindlustusandjana on If Kindlustus väga huvitatud kõigist ideedest, mis aitavad muuta Eesti elu turvalisemaks ja seda kogu keskkonda arvestades. Meie jaoks on kõige vastutustundlikum õnnetusjuhtum selline, mis ei leiagi aset. Seega anname endast parima, et jagada kogemusi, teha ennetustööd ja anda nõu, kuidas õnnetusi ära hoida. Kui aga õnnetus siiski juhtub, on tähtis hoida kahjud minimaalsena.

Näiteks ei pea iga kriim autol või täke aknaklaasis tähendama detaili vahetust, kui saame selle ära parandada. Rohkem tasub mõelda jäätmetele, mis tekivad teatud väiksemate vigade parandamisest. 30 autoklaasi vahetusest tekkivaid jäätmeid tuleb ära vedada veokiga, sama paljude klaaside parandamisest tekkivad jäätmed mahuvad ühe inimese peopessa. Mõistagi ei saa alati kõike remontida, aga näiteks autoklaaside parandamine on küll viimasel kümnendil kümneid kordi populaarsemaks muutunud.

Suuremaid muudatusi ühiskonna turvalisuses toovad kaasa innovaatilised ideed. Näiteks liiklusturvalisuse vaates tasub märkida, et iga päev toimub Eestis ligikaudu 15 tõsist liiklusõnnetust, milles osalevad suuruluk ja sõiduk. Tihti lõpeb niisugune õnnetus looma surmaga, kuid ka autojuhid on saanud sel viisil tõsiseid vigastusi või kaotanud elu.

Koostöös Eesti Jahimeeste Seltsiga oleme viimasel aastal vedanud projekti, mille käigus paigaldasime Eesti maanteede helkurpostidele lisaks reflektorid, mis hoiavad loomi teedelt eemal, kui läheneb auto. Kuigi põhjalik uurimisprojekt jätkub veel mõne aasta, näeme juba täna selgelt, et selline lahendus vähendab oluliselt õnnetuste hulka. Ka sellised ideed tulevad teinekord ootamatult, kuid võivad meie ühiskonnas päris palju muuta.

Soovime omalt poolt lennukaid ideid kõigile arvamuskonkursist osavõtjatele!