Asjatundjad: välistööjõu värbamine on täis karisid
Aina keerulisem on väita, et tööjõupuudus Eestis puudutab vaid mõnda valdkonda. Välistööjõud oleks hea lahendus, kuid piiri tagant värbamine on keerukas, kirjutavad Soraineni tööõiguse eksperdid Maria Plahhotnikova ja Pirkko-Liis Harkmaa.
Maria Plahhotnikova, Pirkko-Liis Harkmaa. Foto: Erakogu / Kaupo Kikkas
Eestis asuva tööandja Singapuris või Indias resideeriva potentsiaalse töötajaga töövestluse läbiviimisest on saanud nii mõnegi äriühingu tööjõu värbamisprotsessi tavaline osa. Eestisse välismaalt, olgu siis mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist, tööle tulemiseks näevad õigusaktid ette mitut võimalust.
Siseminister Kristian Jaani tõdes, et sisserände kvoot 0,1% pärineb 90ndatest ja tuleks arutada, kuidas seda muuta nii, et tööjõu puuduses vaevlevad ettevõtetel elu kergemaks läheks.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.