Asjatundjad: välistööjõu värbamine on täis karisid
Aina keerulisem on väita, et tööjõupuudus Eestis puudutab vaid mõnda valdkonda. Välistööjõud oleks hea lahendus, kuid piiri tagant värbamine on keerukas, kirjutavad Soraineni tööõiguse eksperdid Maria Plahhotnikova ja Pirkko-Liis Harkmaa.
Maria Plahhotnikova, Pirkko-Liis Harkmaa. Foto: Erakogu / Kaupo Kikkas
Eestis asuva tööandja Singapuris või Indias resideeriva potentsiaalse töötajaga töövestluse läbiviimisest on saanud nii mõnegi äriühingu tööjõu värbamisprotsessi tavaline osa. Eestisse välismaalt, olgu siis mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist, tööle tulemiseks näevad õigusaktid ette mitut võimalust.
Siseminister Kristian Jaani tõdes, et sisserände kvoot 0,1% pärineb 90ndatest ja tuleks arutada, kuidas seda muuta nii, et tööjõu puuduses vaevlevad ettevõtetel elu kergemaks läheks.
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.