Eesti võiks võtta sihi saada riigiks, kus oleks kümne aasta pärast vähemalt kümme Skeletoni-masti süvatehnoloogial põhinevat uue aja tööstusettevõtet, kirjutab investor Madis Müür.
- Madis Müür. Foto: Liis Treimann
Eesti majandus on praeguseks Hispaaniast ees juba inimese kohta SKP näitaja arvestuses, neil on 29 000 dollarit, meil 31 000 ning oleme Itaalial ja Jaapanil järel, nende vastavad näitajad on 36 000 ja 33 000. Veel pole aga selge, mil määral uues intressikeskkonnas oluliselt tõusnud palkade ja sisendhindadega Eesti eksport lähiaastatel välisturgudel konkurentsivõimeline on. Kuidas saame nendest globaalselt edukatest tööstusriikidest jõukamaks? Mis on Eesti järgmiseks oluliseks arenguhüppeks piisava suuruse ja kasvupotentsiaaliga kõrge lisandväärtusega ekspordisektorid?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ajad, mil värske iduettevõtte tõus näis nii surmkindel, et kasvu kiirus oli kõige tähtsam, on möödanik, ja õige ongi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Juba aastapäevad maailma idufirmade sektorit vaevav mõõn on aastase viibega ka Eestisse jõudnud.
Kui mõni aeg tagasi idusektor buumis ja ka kehvad ideed said finantseeritud, siis täna on investorid ettevaatlikumad. Küll aga otsitakse raskel ajal korraliku kasumi teenimiseks rahale kohta, rääkis saates “Kuum tool” äriingel Mait Sooaru.
Täna lõppenud Clevon Investorsi vabatahtliku ülevõtupakkumise võtsid vastu 1,5 miljoni Clevoni aktsia omanikud; kahe miljoni aktsia omanikud otsustasid esialgu börsile edasi jääda.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.