Looduse ja majanduse vahel tuleb leida tasakaal. See pole võimalik, kui jätkata nende kahe vastandamist, kirjutab politoloog, ettevõtja ja ajakirjanik Erik Moora Äripäeva essees.
- Erik Moora. Foto: Marek Metslaid
Majanduskasv on hädavajalik. Inimkond on sellest kõvasti võitnud. Äärmuslikust vaesusest on tänu sellele välja toodud 140 000 inimest igal päeval viimase 25 aasta jooksul. Just nimelt, igal päeval - puhkepäevad-jõulupühad-ramadaanid sealhulgas. Inimeste elu on läinud järsult paremaks.
Võtame või 30 Eesti vabadusaasta näite: sel ajal oleme kasvatanud oma majandust ligi 25 korda. Väliskaubanduse mahtu samamoodi. Eesti riigieelarve on nominaalselt 70 korda suurem kui aastal 1993. Määratult on paranenud ka Eesti inimeste heaolu.
See on erakordne ja positiivne saavutus, mis majanduskasvuta olnuks võimatu. Keegi ei saa aga tänaseks vaielda, et globaalne kasv on saavutatud keskkonda hävitades.
Äripäeva essee
Äripäeva arvamusosas ilmuvad regulaarselt pikemas mahus põhjalikumad käsitlused ühiskonnas hetkel olulistel või üldist mõtteainest pakkuvatel teemadel. Loe Äripäeva esseerubriigis ilmunud tekste
SIIT ja lisa märksõna
"Äripäeva essee" oma lemmikute hulka Minu Äripäeva valikus. Ootame kaastöid aadressil
[email protected].
Mõelgem mõne päeva eest 97aastaseks saanud Sir David Attenborough peale! Ta on oma kaheksal aastakümnel (!) tehtud teletööga toonud meie planeedi suurima varanduse ehk eluslooduse külluse ja rikkuse sadadele miljonitele televaatajatele lähedale. Ning talletanud selle käe- ja paraku ka allakäiku.
Kui ta sündis, elas Maal 2 miljardit inimest, süsihappegaasi oli õhus 300 osakest miljonist ehk vaid pisut üle tööstusajastu eelse keskmise (280 osakest). 70% planeedist oli inimtegevusest mõjutamata, looduslikud süsteemid olid tasakaalus ja toimivad.
Täna elab planeedil 8 miljardit inimest, CO2 on õhus 425 osakest miljonist ning see näitaja kasvab väga kiiresti, vapustades kliimat. Loomulikku looduskeskkonda on säilinud vähem kui kolmandikul planeedi pinnast.
Erik Moora esineb 17. novembril 2023 Tallinnas Kultuurikatlas
tasakaalus majanduse foorumil "Elevant toas".
Tasakaalust väljas elukeskkond
Seotud lood
Rohereform on kena ja paljulubav taimeke, aga meid huvitavad selle viljad ning saaki koristades saab kliimaminister selle eest hinde, poliitikuna ka oma valijailt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sel aastal parima juhi tiitli võitnud taristuettevõtte Verston asutaja ja juhatuse esimees Veiko Veskimäe peab enda tugevuseks enda äri huvi. “Parim viis asjade parandamiseks on mitte oodata kellegi teise järel, vaid ise käised üles käärida ja minna tegema. See on meie käivitav jõud olnud kõikides meie projektides – teha elu paremaks,“ rõhutas ta. Tema ettevõte on teel maailma parimaks.
Eesti majandus vajab kvaliteetsemaid otsuseid ja õpingi selleks, et tulevikus oma poliitökonoomia teadmised siin käiku lasta, lubab Viljandist pärit Heidelbergi ülikooli majandustudeng Martin Palmiste, arvamuskonkursi Edukas Eesti ja 10 000 euro võitja.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.