Eesti pangandussektori intressikulu kasvab intressitulust aeglasemalt peamiselt seetõttu, et pangad rahastavad end suuresti nõudmiseni hoiuste arvelt. Pankadevaheline konkurents hoiuste üle on aga suurenenud, kirjutab Eesti Panga ökonomist Mari Tamm keskpanga blogis.
- Eesti Panga ökonomist Mari Tamm Foto: Eesti Pank
Kuna Eesti pankade portfellis on laenud valdavalt ujuva intressimääraga, siis tõuseb või langeb nende pealt teenitav intressitulu vastavalt sellele, kuidas liiguvad rahaturu intressimäärad. Eestis on üle 90% ettevõtete ja majapidamiste laenudest ujuva intressimääraga, mis on euroala riikide hulgas üks kõrgemaid. Euroalal välja antud ettevõtete ja majapidamiste uutest laenudest on ligikaudu 65% selliseid, mille intressimäär on fikseeritud lühemaks kui aasta. Vaid veidi alla veerandi eluasemelaenudest on euroalal sellised, mille intressimäär on fikseeritud lühemaks perioodiks kui aasta.
Seotud lood
Miks tuli intressi tõsta ja kui palju tuleb seda veel tõsta, kirjutab Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Eesti Panga president Madis Müller.
Praeguste futuuride järgi peaks 3 kuu euribor jõudma tippu septembris 3,8% ja 6 kuu euribor veidi üle 4% juures, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?