Stagneerunud liiklusarenguga riigis süüdistatakse järjest kurjemal toonil pahasid autojuhte, keda tulevat üha rohkem jälgida ja karistada. Ent millal – või kas üldse kunagi – hakatakse mõtlema, et ehk on hoopis senised liiklusohutuse asja ajajad, lähenemised või ressursid ammendunud, küsib Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
- Eesti liiklusohutuse areng on olnud tohutu, kuid nüüd tammub see juba päris mitmendat aastat paigal, nendib Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe. Pilt on tehtud Austrias, kus Euroopa Komisjoni andmeil hukkus mullu miljoni elaniku kohta liikluses rohkem inimesi kui Eestis. Foto: Oleksandr Ljapota
"Kiirus tapab, joove ilma kiiruseta liiklussurmasid ei põhjusta,"
kirjutas transpordiameti liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe, põhjendades peagi alustatavat keskmise kiiruse metoodilist uuringut ning selle taga peituvat mõttepoega, et äkki võikski Eesti peamistel maanteedel keskmise kiiruse mõõtmist rakendada.
Sisuliselt ütleb Kirsimäe tolle tsitaadiga, et raske liiklusõnnetuse põhjustamiseks peab auto liikuma, mis on küll faktiline tõsiasi, ent johmaspäi jalakäija surnuks sõitmiseks piisab oluliselt väiksemast hoost kui näiteks asulates valdavalt lubatud 50 km/h. Sestap on niisugust sedastust liiklusohutuse strateegialoome juhi isikus pehmelt öeldes äärmiselt veider kuulda.
Kas joobes olles eriti aeglaselt autoga sõitmine on siis okei? Või on absoluutselt igasugune kiirus ka kainena halb, sest tapab? Nõdrameelsed järeldused mõlemad, kuid jutuksoleva tsitaadi üle mõtiskledes peaks emb-kumb neist justnagu tõele vastama.
Usutavasti väga paljud inimesed, mina nende hulgas, ei tolereeri igatahes ka parkivas autos tina panemist. Just seepärast, et ühel hetkel võib adekvaatsuse minetanud inimene masinale hääled sisse lüüa ja sõitma hakata. Ükskõik millise kiirusega.
60 on ohutu, 95 mitte?
Kõrge ametniku selgitustes oli kulme kerkima panevaid kohti veelgi.
Seotud lood
Keskmise kiiruse uuringu eesmärk on muuta liiklemist ohutumaks, kirjutab transpordiameti liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe.
Minul pole midagi selle vastu, kui politseinik mõõdab põõsas mu kiirust, sest tean, et need andmed ei salvestu kuhugi. Keskmise kiiruse tuvastamine on aga privaatsusesse sekkumine, mille jaoks on vaja ühiskonna nõusolekut, ütles advokaat Indrek Sirk Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Mis värk sellega on, et Eestis püütakse probleeme lahendada riigile lausaliste õiguste andmisega, küsib Äripäev juhtkirjas.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.