• OMX Baltic−0,41%301,31
  • OMX Riga0,36%879,88
  • OMX Tallinn1,25%1 929,99
  • OMX Vilnius−0,83%1 171,07
  • S&P 500−1,71%6 013,13
  • DOW 30−1,69%43 428,02
  • Nasdaq −2,2%19 524,01
  • FTSE 100−0,04%8 659,37
  • Nikkei 2250,26%38 776,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • OMX Baltic−0,41%301,31
  • OMX Riga0,36%879,88
  • OMX Tallinn1,25%1 929,99
  • OMX Vilnius−0,83%1 171,07
  • S&P 500−1,71%6 013,13
  • DOW 30−1,69%43 428,02
  • Nasdaq −2,2%19 524,01
  • FTSE 100−0,04%8 659,37
  • Nikkei 2250,26%38 776,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • 13.07.23, 06:05

Mihkel Kangur: praegune põllumajandus on näide sellest, miks vajame rohepööret

Aineringete katkemine meie praeguse põlluharimise juures on üheks põhjuseks, miks peame rääkima rohepöördest. Inimtegevuse tagajärjel on mullaviljakus praeguseks hävinud ligikaudu pooltel põllumajanduseks sobivatel aladel, kirjutab Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur ja jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur Äripäeva maakonnaveebis Lääne-Virumaa Uudised.
"Kaasaegne põllumajandus on suuresti üles ehitatud mineraalväetiste kasutamisele. Mineraalväetised on pakkunud sajandi jooksul meile illusiooni reguleeritavast põllumajandusest. Tegelikult on selliste väetiste kasutamine aeglaselt, kuid järjepidevalt hävitanud mulla elustikku," kirjutab Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur Mihkel Kangur.
  • "Kaasaegne põllumajandus on suuresti üles ehitatud mineraalväetiste kasutamisele. Mineraalväetised on pakkunud sajandi jooksul meile illusiooni reguleeritavast põllumajandusest. Tegelikult on selliste väetiste kasutamine aeglaselt, kuid järjepidevalt hävitanud mulla elustikku," kirjutab Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur Mihkel Kangur. Foto: Erakogu
See pole päris üheselt selge, miks peavad ained üldse ringlema. See on üks looduse reeglitest, mis tekkis nagu teisedki keemia ja füüsika reeglitest siis, kui universumi alguses käis suur pauk. Kui ained ei ringleks pidevalt erinevate vormide vahel, ei saaks ka Maal olla elu.

Seotud lood

Arvamused
  • 07.07.23, 14:10
Mart Erik: rahajõed ja pudrumäed meie metsades
Kas metsas suurt midagi tehes jõuab ikka tõotatud maale, kus Brüsselist voolavad rahajõed ja Suure Munamäe asemel on pudrumägi, küsib metsakasvataja Mart Erik.
  • ST
Sisuturundus
  • 20.02.25, 13:43
Tehnopoli AI kiirendisse käib uus värbamine
Kuidas töötab Tehnopoli tehisarukiirendi, millist tuge idufirmad sealt saavad ja millised ettevõtted on oodatud osalema, sellest räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele