Riigi laual on mitu olulist algatust, kus ettevõtjaid kaasates ja kuulates võiks kasu tõusta Eesti konkurentsivõime parandamisele ja seeläbi ka maksulaekumistele, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) juhatuse esimees Jaano Haidla Äripäeva Infopanga puidutööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
- Puidutööstuses on rasked ajad. Foto: Andras Kralla
Metsa- ja puidutööstuse ettevõtetel on jätkuvalt keerulised ajad. Peamiseks probleemiks on vähenenud nõudlus ja samal ajal meil Eestis olevad kõrged sisendhinnad (energia, puidu hind), mistõttu ei ole võimalik konkurentsis püsida.
Kuigi meie ettevõtted on väga kõrgelt automatiseeritud ja digitaliseeritud, seda hinnavahet kahjuks pelgalt paremate IT-lahendustega ära ei kata. Mõjud juba ilmnevad, kuid pikaajaliselt see kindlasti süveneb veelgi. Investeerimisotsused on ootele pandud. Koondamisi püütakse võimalikult kaua edasi lükata, näiteks toodi suviseid puhkuseid varasemaks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Konkurentsianalüütik: raha tuli, aga läks palkadeks
Äripäeva konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv rääkis, kuidas puidutööstuse ettevõtted on käinud ühte jalga ning ehitusmaterjalide tootjad pole tulude kasvule vaatamata suutnud olla kasumlikud.
Eesoleval sügis-talvel on metsavarumise mahud Eestis ilmselt viimaste aastate madalaimad, kirjutab Tornator Eesti juhatuse liige Martin Tishler Äripäeva Infopanga metsatööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Töötukassa ootab sügisel töötuse kasvu
Saematerjalitootja Toftan teavitas töötukassat 32 inimese koondamisest, sest töömaht on vähenenud.
Kuigi tööstussektori langus on viimastel kuudel tasapisi taandunud, on selle lähiaja väljavaade jätkuvalt halb, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.