Meie arvamine, et oleme väike ja avatud majandus, on saanud takistuseks tegutseda, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
- Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. Foto: Liis Treimann
Tööturg on nõrk
Pealiskaudsel vaatamisel tundub, et justkui hõive on kõrge ja palgad kasvavad. Selle taustal on aga alanev tootmine ja langev ostujõud. Pelgalt tööstustoodangu numbreid vaadates on näha, et suurusjärgus 40 000 inimese igakuise töö jagu on tööd tegemata. Hõive on kõrge sellepärast, et ettevõtjad maksavad omast taskust töötajatele palka ilma, et töötajatest praegusel hetkel täisväärtuslikult kasu oleks.
Tööhõives on oluliselt rohkem inimesi praegu kirjas, kui tegelikult täistööajaga ja täiskoormusel tööd tehakse. Tööhõive on kõrge ka sellepärast, et selleks, et hakkama saada, võtavad inimesed teise töökoha, need, kes varem tööd ei teinud, peavad tööle minema, selleks et perekonna eelarve ots otsaga kokku tuleks.
Palga ostujõust kadus vahepeal enam kui kümnendik. Sellest on osa küll taastumas, kuid järjest enam on oluline vaadata vabalt kasutatavat tulu. Vabalt kasutatav tulu on see, mis jääb alles pärast maksude, koduga, toiduga ja riietusega seotud kulude maha arvamist.
Selle vabalt kasutatava tulu kukkumine oli märksa suurem pelgalt keskmist palga ostujõudu vaadates ja taastumine tuleb ka pikem, arvestades kõrget euribori, koduga seotud kulusid ja toiduainete suurt hinnatõusu. Tööturg on siis tugev, kui paljudele on sisuliselt tööd pakkuda ning selle eest makstakse palka, mis parandab elujärge. Ei madal toodang ja tootlikkus ega ka mitte madal ostujõud ei ole tugeva tööturuga seotud.
Äripäev küsis arvamusliidritelt: mis paneks Eesti majanduse uuesti kasvama? Kas järgmise aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia toetavad tagasi kasvule pöördumist?
Seotud lood
Majanduse paneb kasvama konkreetne kasvukava, plaan selle elluviimiseks ning järjekindlus selle järgimiseks. Kõige selle eelduseks on omakorda selge ettekujutus, millist Eestit me ehitame, kirjutab erakonna Parempoolsed juht Lavly Perling vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Automaatselt kasvavate püsikuludega tuleb riigieelarves midagi põhimõtteliselt muuta, olgugi et see on kindlasti väga ebapopulaarne samm, kirjutab TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Riigi kontratsüklilised investeeringud võimaldavad Eesti ettevõtetel kasumlikult toimida ja seeläbi ka majandussurutise ajal omakapitali koguda, selmet kulutada varem kogutud reserve, kirjutab elukindlustusseltsi INVL Life Eesti filiaali strateeg Rait Kondor vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Mitmeid asju tuleks riigirahanduse parandamisel alustada teisest otsast, kirjutab Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.